Korduma kippuvad küsimused ⟩ Koroonaviirus, selle ennetamine, tunnused ja levimisviis

Koroonaviirus

FOTO: MLADEN ANTONOV/AFP

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga seotud küsimustele on võimalik ööpäevaringselt saada vastuseid häirekeskuse infotelefonilt 1247, mis on tasuta.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.

Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Mille poolest erineb Covid-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (Covid-19) ning gripil. Kuigi Covid-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid:

Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.

Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Covid-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel Covid-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik Covid-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine 

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga Covid-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus 

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas Covid-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu. Covid-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu.

Vähem esinevad Covid-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid Covid-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus 

Covid-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis Covid-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi Covid-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi 

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. Covid-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. Covid-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine 

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh Covid-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus 

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm Covid-19 viirust mõjutab. Isegi kui Covid-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta. Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti ka kirjutanud.  

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus Covid-19?

Covid-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38.1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%) ja
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

Covid-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Mida teha, kui haigussümptomid ilmnevad?

Pea nõu oma perearstiga. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused.

Koroonaviiruse proovi võtmiseks enam kiirabi kutsuma ei pea. Ära mine ise perearstikeskusse ega EMOsse kohale. Puhka ja ravi ennast vastavalt arsti soovitustele.

Püsi toas, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud ja järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud Covid-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või Covid-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kas ma saan Eestis veebikeskkonnas hinnata oma Covid-19-sse haigestumise võimalikkust ja riski?

Jah 19. märtsist saab kasutada enesehindamiskeskkonda Koroonatest.ee, mis lihtsatele küsimustele antud vastuste kaudu aitab hinnata inimese nakatumisriski koroonaviirusesse. Küsimustele vastates saab keskkonna kasutaja edasised soovitused, kuidas tema olukorras käituda tuleks.

Veebilahendus sündis 13.-15. märtsini toimunud Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud hackathonil, mille eesmärk oli arendada lahendusi, mis toetavad koroonaviiruse levikust tekkinud olukorda leevendada. Ühe lahendusena töötati välja veebipõhine hindamisküsimustik, selle loojaks on Idufirma Montonio Finance, kes teeb keskkonna asjus koostööd sotsiaalministeeriumi ja terviseametiga.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste kohasel ei ole rasedate naiste risk koroonaviirusesse nakatuda suurem kui teistel ning haigestumisel ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad samad juhised, kui teistelegi nii nakatumise vältimiseks ja ka haigestumise korral.

Kuidas ma saan teada oma testi tulemuse?

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalisLisainfot koroonaviiruse kohta leiab siit

Kas koroonaviirus levib ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige rohkem nakkust saadakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad maanduvad teise inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silmadele. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu. Nakkuse võib saada näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmete kohaselt ei ole praegu piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et viirus võib levida ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumise toimumiseks oluline ka sisse hingatav viirusosakeste hulk. Et saada vajalik kogus, peab olema ikkagi haigega lähikontaktis või viibima haigega koos väikeses suletud ruumis. Ent kogus, mis võiks kanduda ventilatsiooni süsteemide kaudu naabritelt teise isikuni, ei ole tavaolukorras piisav nakatumiseks.

Samas on alati oluline tagada piisav ruumide õhuvahetus, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui tervete inimeste ruumides.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid nende hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Lähtuvalt eelmisel nädalal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringust on kolme tunni möödudes SARS-CoV-2 viirusosakestest alles kuuendik.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole. Kas teine abikaasa võib siis tööle ikka minna või peab nüüd koju jääma?

Võimalusel peaks abikaasa jääma 14 päevaks koju.

Kui töökaaslasel testiti koroonaviirus, kas nüüd olengi minagi haige ja mis nüüd teha?

Kui töökaaslasel tuvastati koroonaviirus, siis on soovitus ka teil püsida 14 päeva kodus.

Kuidas peab käituma näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad sümptomid (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui tehase töötajal ilmnevad sümptomid (koha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale respiratoorsele nakkusele sh koroonaviirusele, siis peaks ta jääma viivitamatult koju ning võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajadusel testimise.

Teised töökollektiivi liikmed peaksid jälgima oma tervist ning sümptomite ilmnemisel samuti jääma koju ning kontakteeruma oma perearstiga. Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed jälgima hügieeninõudeid ning pesema sageli käsi.

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumisvabaduse piirangut rikub ja selle piirangu ajal ringi liigub?

Ühiskonnaliikmetena peame me viiruse levikut tõkestama ning seda saab teha ainult üheskoos. Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, ärme lähe tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kuid ta arvab, et ei pea kodus end ravima, siis me saame tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsus ning just sel põhjusel on oluline viiruse levikut tõkestada. Südametunnistus on parim sunnimeede.

Kui see ei toimi, siis tuleb teadvustada, et eriolukorra juhi antud korralduse rikkumine on seaduse mõistes haldusrikkumine. Sama korraldus, millega kodus püsimise kohustus Eesti riigis kehtestati, näeb selle eiramise korral ette sunniraha 2000 eurot. Politsei loodab, et inimesed, kes Eestisse sisenevad, mõistavad kohustust kodus olla ning suhtuvad sellesse vastutustundlikult.

Politsei ja Piirivalveamet (PPA) saab teha kodus püsimise kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab PPA nõude täitmist kontrollida tavapärase töö, nt liiklusjärelevalve käigus.

Kui inimene saabus Eestisse 17. märtsil, siis kas isolatsioonis viibimise ajal tohib ta käia näiteks jalutamas terviserajal?

Kodus püsima pidav isik ei tohi kokku puutuda teiste inimestega, seega rahvarohkel terviserajal nakatunud inimene jalutama ei peaks. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kes väljastab Soome tööandajale esitamiseks karantiinitõendi?

Meil ei ole kehtestatud karantiini ja selliseid tõendeid ei väljastata. Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe või hoolduslehe, kui peab hooldama haigestunud lähedast.

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud välismaal või kellel on olnud kokkupuude Covid-19 nakatunuga?

Töötajatel võiks võimaldada viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet Covid-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht. Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja haigekassa (alates 9. päevast) inimesele töövõimetushüvitist.

Juhul kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt. Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab tööandja tõendi ja esitab dokumendid haigekassasse.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab haigekassa Euroopa Liidus tehtud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras. Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid või kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja vastaval kokkuleppel koju jääda või kaugtööd teha.

Inimene tuli reisilt, püsib kodus, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. Mida teha?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud.

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Juhul kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindasid puhastada. Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui Covid-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 kraadi ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastased lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad Covid-19 saastusest.

Kas välismaalt võib postipakke tellida, või saan niimoodi nakkuse?

Uut tüüpi koroonaviirus Covid-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles