Täida ise: Tartu Ülikoolis valmis koroonaviiruse veebipäevik
Täiendatud kl 15.15

Sisuliselt ainus viis piirata koroonaviiruse levikut on inimeste üksteisest kaugel hoidmine ja avalikus ruumis näomaski kandmine.

FOTO: Sander Ilvest

Tartu Ülikooli teadlaste loodud uues veebipäeviku vormis koroonaviiruse uuringus on oodatud osalema nii koroonadiagnoosi saanud patsiendid kui ka need, kes kahtlustavad, et on praegu haiged või on koroonaviiruse läbi põdenud või kes enda teada viirusega kokku puutunud ei ole.

Aadressil koroona.ut.ee leiduvas veebikeskkonnas on nüüdsest lisaks jooksvatele graafilistele kokkuvõtetele viiruse kulust meil ja maailmas võimalik täita ka veebipäevikut, milles koguneva väärtusliku info põhjal saavad teadlased juba viiruse levikut modelleerida ja anda ka Eesti riigile võimalikult ajakohaseid struktureeritud andmeid. Kuniks kõigi haigestunute ja ka haigestumise kahtlusega inimeste testimine võimalik ei ole, pakub selline lähenemine siiski võimalust toimuval n-ö kätt pulsil hoida.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo.

FOTO: Margus Ansu

«Tegu on anonüümsust võimaldava päevikuga, kuhu uuringust osavõtjad saavad ise teha uusi kandeid, vastavalt nende haigussümptomite tekkele või kadumisele, karantiiniolukorrast tulenevale käitumise muutustele või kokkupuudetele koroonaviiruse diagnoosi saanud inimestega,» tutvustas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja arvutiteaduse instituudi juhataja akadeemik Jaak Vilo intervjuus Postimehele.

Uuringu algatus tuli ülikoolilt, kelle teadlased juba praegu kriisi teadusrühma, sotsiaalministeeriumi ja terviseametit nõustavad.

Veebikeskkonnas avatud uuring on mõeldud toimima koos koroona-hackathon’is loodud koroonatestiga, mis ütleb kasutajale, kas tal on alust kahtlustada enda nakatumist. Koroonapäevikusse on võimalik sisestada andmeid võimaliku haiguse kulgemise kohta, muu hulgas tuvastada varasemaid sümptomeid jne. Lisaks haigestunutele või haiguskahtlusega inimestele kutsuvad teadlased üles osalema ka haigustunnusteta inimesi, sest nende võimalikud kontaktid haigetega ja karantiiniaegsed käitumismustrid aitavad paremini panna tulemusi rahvastiku konteksti.

«Kui võtta ajaliselt, siis esimeses järjekorras ongi oluline see, millised käitumismustrid inimestel tekivad – kuidas viirus neid nakatab, kuidas nakatamine käitumist muudab või kuidas kehtestatud erimeetmed käitumist muudavad. See oli uuringu koostamisel esimene prioriteet,» selgitas Vilo. «Teiseks saame jälgida haiguse enda kulgu – kuidas tekivad sümptomid, kui kaua need kestavad jne. Kolmandaks võib suurt väärtust omada kaasuv info riskitegurite kohta, näiteks milliseid ravimeid tarbitakse. Sellise taustainfo põhjal saame juba palju täpsemini ennustada haiguse kulgu.»

Kogutud andmed on täiemahuliselt anonüümsed ja vastavad Tartu Ülikooli andmekaitse ja inimuuringute eetikanõudeid. Lisaks saab igaüks ise oma andmed soovi korral süsteemist kustutada. Jaak Vilo tunnistas, et andmete ise sisestamisega kaasneb paratamatult teatud ebatäpsuse tekkimise oht.

«Loodame siiski, et inimesed on ikka ausad. Eks andmeanalüüsi käigus saab ka teatud mustreid tuvastada. Palju rõhku jääb andmete hilisemale töötlemisele,» tõdes Vilo.

Kuna tegu on delikaatsete isikuandmetega, edastatakse nende põhjal tehtud järeldused riigiasutustele anonüümsel kujul. Juhul kui haigus peaks raskenema ja inimene vajab haiglaravi, ei ole kogutud andmed arstidele nähtavad. Küll aga on Jaak Vilo kinnitusel plaanis lisada süsteemile ka funktsioon, mis võimaldaks inimesel teha väljavõte sisestatud andmete kohta, mida oleks soovi korral võimalik arstidega jagada.

Projekti algatajateks on Hedi Peterson ja Jaak Vilo TÜ arvutiteaduse instituudist, Krista Fischer TÜ matemaatika ja statistika instituudist, Irja Lutsar ja Pärt Peterson TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudist, Andero Uusberg TÜ psühholoogia instituudist, Kristjan Vassil TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudist ja Lili Milani TÜ genoomikainstituudist.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles