Tallinna Botaanikaaed aretab puude hübriide

Papli emasõisik. Ristamisel on plaan valida emaks pappel, mille õisi tolmeldatakse palmi õietolmuga.

FOTO: Tallinna botaanikaaed.

Tunnustades kliimamuutuste olulisust, on Tallinna Botaanikaaed võtnud suuna uute hübriidsete puude aretamisele, mis aitaksid leevendada muutustega kaasnevaid negatiivseid nähtusi, sidudes enam süsinikku.

Botaanikaaed jätkab Darwini ja Mitšurini tööd, et anda oma panus loodusteaduse varasalve. Tuginedes materialistlikule maailmavaatele viiakse ellu taimorganismide revolutsioonilist ümberkujundamist. Lähemaks eesmärgiks on palmide ja paplite hübridiseerimine, et tulevikupuud taluksid sarnaselt palmidele kuumust ja tarbiksid säästlikult vett, kuid omaksid paplite kiiret kasvu ja pakasekindlust.

Aretustöös lähtutakse Darwini tõdemusest, et elutingimuste muutmine taimede üleviimise teel ühest kliimast teise mitmesugusel viisil – seemnete, mugulate, pistikute jne abil, toob kaasa taimorganismide tunduva muutumise. Ristamisel toetutakse Mitšurinile, kes saavutas suurt edu geograafiliselt kaugel asuvate taimerasside ning -liikide vegetatiivsel hübridiseerimisel.

Enne hübridiseerimist tõstetakse palmid palmimajast välja ja viiakse paplid kasvuhoonesse, et ühtlustada puude nõudeid kasvutingimustele. Kui hübridiseerimine õnnestub, siis on plaanis seemikud pookida pookealustele, et uurida mentoriks oleva pookealuse mõju noortele hübriididele. Praegu toimub pookealuste valik.

Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv rõhutab aretustöös taimede teadliku valiku tähtsust: «Olles kogunud botaanikaaia kogudesse enam kui 8500 erinevat nimetust taimi, on võimalik sellest fondist valida kaughübridiseerimseks vajalike taimede parimad kombinatsioonid.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles