Oskar Lutsu loomingul on eesti kultuuris vaieldamatult oluline koht. Lutsu Tootsi-lugude sarja («Kevade» I–II, 1912–1913, «Suvi» I–II, 1918–1919, «Tootsi pulm» 1921, «Äripäev» 1924, «Sügise» 1938) võib pidada eesti kirjanduse tüvitekstideks, aga neil on ka laiem tähendus kui rahvuslikku identiteeti loovatel tekstidel, mis põlistavad selle identiteedi kui olemuselt talupoegliku.