Õiguskantsler: justiitsministri määrus rikub elektroonilise valve all olijate kaitseõigust
6. aprill 2020, 08:51
Prokuröri keeld suures rahapesus kahtlustataval ja elektroonilise valve alla määratud mehel kohtuda oma kaitsjaga advokaadibüroos on kaitseõiguse rikkumine, leiab õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsleri hinnangul on justiitsministri määrus «Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord» vastuolus põhiseadusega ja kriminaalmenetluse seadustikuga, samuti rikub see kaitseõiguse põhimõtet ja õigusselguse põhimõtet.
Märtsi lõpus tegi õiguskantsler justiitsminister Raivo Aegile ettepaneku viia määrus kriminaalmenetluse seadustiku ja põhiseadusega kooskõlla.
Justiitsministri määrus, mis võimaldab elektroonilise valve all olijal käia uurija või prokuröri juures ning osaleda kohtuistungitel, kuid mitte oma kaitsja juures, kehtib juba alates 2007. aastast.
«Seni pole sellest probleemi tekkinud, kuna selle määruse täitmisel on lähtutud "tervest mõistusest», sest ei pea seadustesse iga juhtumi kohta eraldi paragrahve kirjutama. Õigusteadmised ja sotsiaalne küpsus on see, mis prokuröri, advokaadi ja kohtuniku puhul eeldatakse ning see mõtteviis pidi toimima ka selles kriminaalasjas. Minu praktikas ei ole kordagi prokuratuur või kohus takistusi teinud. See on ju loomulik, et õigusriigis austatakse kaitseõigust ning riik ei sekku advokaadi ja kliendivahelisse suhtlusesse ning kui inimesel on vaja advokaadiga suhelda, siis riik ei sega, vaid aitab,» ütles vandeadvokaat Dmitri Školjar BNS-ile.
Tänavu jaanuari lõpus vahi alt vabastatud ja elektroonilise valve alla määratud kahtlustatav soovis kohtuda oma kaitsjaga advokaadibüroos ehk advokaadi ametiruumides ning põhjus oli väga lihtne: advokaadibüroos saab tagada, et kohtumisel ei viibi kõrvalised isikud ja vestluse sisu ei tohi pealt kuulata, kuid kriminaalhooldaja keeldus talle selleks vajaliku ajakava koostamisest ja väitis, et «prokurör ei anna luba kaitsjaga kohtumiseks, mistõttu kriminaalhooldaja ajakava ei koosta.»
Kuna kahtlustatava advokaadi juurde mittelubamine on Eesti õiguspraktikas erakordne juhtum ning advokaadile tundus väheusutav, et prokurör võis just sellisel viisil reageerida kahtlustatava soovile advokaadibüroosse minna, pöördus advokaat selgituste saamiseks otse menetlust juhtiva abiprokuröri poole.
«Riigiprokuratuuri abiprokurör, kui ka värske riigiprokurör (Sigrid Nurm-toim.) täpsustasid oma seisukohti, kuid sisuliselt kinnitasid, et prokuratuur ei nõustu sellega, et kahtlustatav läheb advokaadibüroosse advokaadiga kohtuma ning tegid advokaadile ettepaneku suhelda kaitsealusega telefoni või meili teel või külastada klienti tema elukohas,» ütles Školjar.
«Minu silmis väga veider loogika: kahtlustatav peab käima uurija juures, kes esitab temale kahtlustuse, samuti peab ta käima prokuröri juures, kes esitab süüdistuse ning kohtus, kuid ainult kaitsjaga kohtumiseks peab ta taotlema lubasid ja kooskõlastamisi. Pealegi sõltub loa saamine sama ametniku suvaotsusest, kes esitab kahtlustatavale süüdistuse ja saadab kriminaalasja kohtusse,» märkis ta.
Školjari sõnul on kahtlustatava piiramatu põhiseaduslik õigus valida endale kaitsja ja temaga kohtuda ning vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed.
«Kahtlustatav taotles kaitsjaga kohtumist just advokaadibüroo ruumides ning selle põhjuseks oligi soov tagada kohtumise sisu konfidentsiaalsus. Prokuratuuri soovitus suhelda kaitsealusega telefoni- või meili teel on kohatu. Esiteks ei ole prokuratuuri pädevuses otsustada, mil viisil suhtlevad omavahel advokaat ja kaitsealune. Teiseks, prokuratuuri ettepanek suhelda kaitsealusega elektrooniliste kanalite kaudu tundub eriti küüniline, kuna on alust arvata, et käesolevas asjas toimus ja ei ole välistatud, et kestab senini ulatuslik jälitustegevus,» tõdes kaitsja.
Lisaks on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud, et kriminaaltoimiku materjale, millest prokuratuur on keelanud teha koopiaid, tohib kahtlustatavale ja süüdistatavale tutvustada ainult kinnipidamiskohas või kaitsja ametiruumis. «Õiguskantsler nõustus kaitsjaga, et kehtiva määruse kohaselt ei oleks antud juhul kahtlustataval või süüdistataval võimalustki nende materjalidega tutvuda või siis sõltuks see ametnike suvast,» nentis Školjar.
Kaitsja hinnangul on ka märkimisväärne, et kuigi seadus annab prokurörile 30 päeva vastamiseks, siis riigiprokuratuuri abiprokurör andis kahtlustatavale kaitsjaga advokaadibüroos kohtumise keeldamisest teada täpselt 30 päeva pärast sellise taotluse saamist, kuigi antud vastus ei sisalda mingit põhjalikku analüüsi ega mahukaid materjale.
«Kaitsealune palus väga lihtsat asja - kooskõlastada ajakava, et ta saaks advokaadi juurde minna. Ma ei tea, miks see küsimus pani prokuratuuri ummikseisu ja miks kiireloomulisele taotlusele vastamine võttis menetlejal kuu aega, aga nüüd on lootust, et nii «aeganõudvaid» lahendusi ei pea menetleja enam tegema, sest menetlejalt võidakse juba lähiajal inimese kiusamise võimalus ära võtta,» märkis kaitsja.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo pidas mullu 9. detsembril kinni tuntud ettevõtja Tiiu Järviste, Aleksei Dremovi ja Andrii Danchaki. Järviste vahistamise taotlmist ei pidanud riigiprokurör vajalikuks, kuid nii Dremov kui ka Danchak vahistati.
Samas kriminaalasjas on kahtlustatav praegu väidetavalt USA-s viibiv ja tagaotsitavaks kuulutatud Andrei Štšemelev.
Jaanuaris vabastas kohus Dremovi vahi alt elektroonilise valve alla, samas jättis kohus märtsi alguses Danchaki vahistamise muutmata.
Kahtlustuse kohaselt on alates 2018. aasta maist AS-is GFC Good Finance Company toimepandud rahapesukuritegusid. Kahtlustuse kohaselt on GFC kaudu liikunud ligi kolm miljonit eurot kuritegelikust tegevusest saadud raha.
Mullu kevadel tunnistas finantsinspektsioon kehtetuks Tiiu Järvistele kuuluva makseasutuse GFC Good Finance Company AS-i tegevusloa, kuna leidis, et ettevõte on viimastel aastatel oluliselt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse nõudeid.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.