:format(webp)/nginx/o/2020/04/06/13043639t1h5b0e.jpg)
Luban, et kui vaatate Netflixi doksarja «Tiger King: Murder, Mayhem and Madness» esimest osa, vajub teie suu nii ammuli, et sinna võiks pista paraja tiigrikutsu. Lõug jääb imestusest töllakile kuni sarja lõpuni.
Nimikangelane on keegi Oklahoma eraloomaaia pidaja, sariabiellujast homoseksuaalne relvamaniakk, läbikukkunud muusik ja poliitik, kes arusaadavatel põhjustel eelistab oma pärisnimele Joseph Allen Maldonado-Passagele (sündinud Schreibvogel) pseudonüümi Joe Exotic. Oma loomaaias peab see hüpertrofeerunud tähelepanuvajadusega erakordselt värvikas tüüp peaasjalikult sadade kaupa suuri kaslasi ning põhiline ärimudel on beebieas tiigri- ja lõvipoegade patsutamiseks ning väntsutamiseks publikule välja rentimine. Kuna kohe, kui väikesed kaslased saavad täiskasvanuks ja muutuvad ohtlikuks, kaotades nii oma funktsiooni selles ärimudelis, tuleb kiisumasinat pidevalt täistuuridel hoida.
Joe peavaenlane on Floridas asuva Big Cat Rescue omanik Carole Baskin, vaesest padukristlikust perest pärit naine, kes abiellus peagi teadmata kadunuks jäänud miljonäriga ja rajas siis pärandimiljonitega kaslaste varjupaiga. Tema tundub oma pideva kompulsiivse naeru tõttu teist pidi psühhootilisena. Praegu istub Exotic Baskini mõrva korraldamises süüdistatuna trellidega taga. Sarjas on veel teisigi äärmiselt värvikaid tegelasi, nagu näiteks klassi kõrgem eraloomaaednik, haaremipidajast Bhagavan Antle alias Doc või Joe sõna tõsises mõttes sita pealt riisutud töötajad, hambarida metamfetamiini tarbimisest hõre nagu Magalhãesi madrusel ümbermaailmareisilt koju jõudes.
Sellist uskumatute tüüpidega sarja saab teha ainult tõsieluformaadina; kui need välja mõelda, siis kaotaksid üle võlli lendavad tegelased igasuguse usutavuse. See ongi koht, kus «Tiger Kingi» autor, looduskaitsja ja filantroop Eric Goode ämbrisse astus: kuuldavasti tahtis ta teha doksarja suurte kaslaste raskest olukorrast USA eraloomaaedades, aga sattudes niisuguse rõve-nõretava materjali peale, pöördub kogu tähelepanu inimloomadele ja tulemuseks on oma pöörasuses mürgiselt ahvatlev reality TV mülgas.
Rangelt võttes ei ole «Tiger King» hea dokumentalistika, sest annab niigi haiglasliku ekshibitsionismi all kannatavatele isikutele platvormi oma väärastunud maailma demonstreerimiseks. Kaamera kohalolek mõjutab subjekti käitumist. Tundub, et loova montaaži käigus heidetakse ebaõiglast valgust ka mõnele Joe tiigrifarmiga seotud tegelasele, nagu oleksid nad kõik ühtemoodi maniakid. Üldse ei ava sari kõige põnevamat: miks Joest niisugune tüüp sai? Kuidas sellised kasvavad? Kui Wikipediat uskuda, siis vägistas teda juba viieaastasena üks vanem poiss.
«Tiger King: Murder, Mayhem and Madness» 2020
Seitsmeosaline true crime-telesari, autor Eric Goode
Vaadatav Netflixis
Veel sada aastat tagasi näidati Ameerika ja muugi maailma rändtsirkustes koos uskumatult halbades tingimustes olevate metsloomadega puuris igasuguste väärarengutega inimesi. Tänapäeval me seda enam moraalselt õigeks ei pea. Kuigi Joe Exotic võibki tunduda automaattulirelvaga varustatud ahvina, ohtlikuna nii endale kui ka teistele, eksponeerivad Eric Goode ja miljardiäri Netflix teda justkui omaaegne tsirkusemagnaat P. T. Barnum habemega naist või hermafrodiiti. Korralik väikekodanlane saab kodus diivanil naerda kõkutada ja vaimselt vastu rinda taguda nagu uue testamendi variser: «Tänan sind, Issand, et mina ei ole nagu seesamane tölner siin kõrval!»
Nii ongi alguses ebapädevate show-meeste poolt puurides peetavate kaslaste ja nende turistide poolt ära väntsutatud kutsikate traagilise saatuse kaitseks mõeldud dokumentaalist saanud 9GAGi- ja Redditi-taoliste netikeskkondade hämaramates nurgakestes meemilahingute tander. Sarjas esinevat kaadrit vaadates ma ka ei usu, et nendesugused loobuksid võimalusest Tinderi-pildi tarvis paarinädalase tiigribeebi solgutamisest. Masendav, aga mitte naljakas.
ARVUSTUS
«Tiger King: Murder, Mayhem and Madness» 2020
Seitsmeosaline true crime-telesari, autor Eric Goode
Vaadatav Netflixis