Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/06/13043666t1h6a7a.jpg)
Koroonakriisi tõttu on kogu maailma sport pausile pandud. Muudatusi on pidanud tegema kõik Maarjamaa meediamajade sporditoimetused, erand pole ka Eesti Rahvusringhääling (ERR).
«Oleme töid ümber korraldanud. Spordiportaalist teeb näiteks osa töötajaid praegu põhikohaga tavauudiseid. Koondamistele me täna ei mõtle, sest me ei istu jõude. Tegemisel on päris mitu spordipublitsistikasaadet: uue formaadina tuleb eetrisse saatesari «Mis tunne on?», samuti naaseb varem eetris olnud «Suurmeistrid»,» selgitas ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna.
Võrreldes erameediaga hõlbustab rahvusringhäälingu olukorda riiklik rahastus. «Meile teeb asja kergemaks sõltumatus reklaamirahast. Praegu pole rahvusringhäälingu finantsskeem ja eelarve muutunud. Aga tõenäoliselt võivad kärped ERRi jõuda näiteks järgmisel aastal,» ütles ta.
/nginx/o/2020/01/28/12901484t1h0aa1.jpg)
Kas sporti saab olema liiga palju?
2021. aastal, kui hüpoteetiline kärpekava võib ERRi tabada, toimub tohutult mitmesuguseid spordiüritusi: neli kergejõustiku tiitlivõistlust, jalgpalli EM, Tokyo OM jpm. «Ütleksin, et nii tihedat spordiaastat, kui tuleb ilmselt järgmine, pole rahvusringhäälingus kunagi olnud,» vaatas Saarna ajas ette.
Kas see ei tee spordi osakaalu ERRis liiga suureks? «See, kas sporti on ekraanil liiga palju või vähe, on pooltäis või pooltühja klaasi küsimus. Ise arvan, et oleme jõudnud optimaalse tasemeni. Järgmine aasta läheb kindlasti osa arvates üle piiri, aga pikas perspektiivis on asi tasakaalus. Soomlastega võrreldes näitame me sporti vähe. Lätlaste ja leedulaste avalik-õiguslikest telekanalitest näitame aga kindlasti rohkem. Oleme Euroopa mõistes kuskil keskel.»
Üks üritus, mida ERR teadaolevalt ei näita, on olümpiamängud. Ometi on viimastel päevadel olnud juttu nende tagasitoomisest ETVsse. «Kuulun inimeste hulka, kes arvavad, et ERR peaks OMi näitama. Katse neid iga hinna eest erakanalisse viia oli viga ja nüüd on hakatud sellest aru saama. Võimalusest õigused ERRi üle tuua on räägitud mõnda aega, koroonakriis andis sellele lihtsalt täiendava tõuke. Infovahetus selles suunas on algusjärgus,» selgitas Saarna.
«Eestis on kolm väga populaarset telespordiala. Mul on hea meel, et kõik need kolm ala on meie käes.»
ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna.
Jalgpall on populaarseim
Kuidas üldse nii läks, et ETV olümpiast ilma jäi? «USA ettevõte Discovery omandas Euroopa õigused. Pärast seda toimusid neil läbirääkimised kõigi Euroopa telekanalitega. Olime valmis pakkuma varasemaga võrreldes kahekordset hinda, Postimees otsustas pakkuda kolmekordset. Leidsime 2016. aasta novembris, et selle ülepakkumisega ei ole mõistlik kaasa minna.»
ERRi sporditoimetuse juhi hinnangul on kõik populaarsemad spordialad praegu rahvusringhäälingu käes. «Eestis on kolm väga populaarset telespordiala. Kõige menukamad on jalgpalli tiitlivõistlused. Teisel kohal on kergejõustiku tiitlivõistlused ja kolmas on laskesuusatamise MM- ja MK-sari. Mul on hea meel, et kõik need kolm ala on meie käes. Laskesuusatamisega on leping koguni aastani 2030.»
Ometi on ka ERRis ülekandeid, mis pole nii menukad, näiteks kodune jalgpalliliiga. «Meile on tähtis, et vähemalt üks kodune pallimäng oleks rahvusringhäälingus. Kuna meil on tiitlivõistluste ülekanded ja koondisemängud jalgpallist olemas, vaatame kodust liigat ühe kihina tervikpildist. Premium Liiga vaatajate arv võiks olla suurem, aga tänavuse aasta esimene voor rõõmustas meid,» rääkis Saarna.