Herman Kelomees: erakordne korruptsioonioht (1)
/nginx/o/2019/10/31/12701785t1h51b7.jpg)
8. aprill 2020, 00:00
/nginx/o/2020/04/07/13044584t1h0b12.jpg)
Lennukilt raha külvamine on osutunud tavaliselt kasinuseusku Eestis mitte ainult aktsepteeritud, vaid lausa nõutud lahenduseks, millega koroonapandeemia tõttu saabunud majanduskriisi leevendada. Olukord, kus raha on vaja korraga palju ja kiirustades, on erakordselt korruptsiooniohtlik.
2,6 miljardit on summa, mis võrdub pea kümnendikuga Eesti sisemajanduse kogutoodangust. See on rohkem kui viiendik (22 protsenti) summast, mis oli enne kriisi planeeritud kogu 2020. aasta riigieelarve tuludeks. Arvata, et need arvud ei pane poliitikutel näppe sügelema, oleks naiivne. Sellele räägivad vastu inimloomus, võimu loomus ning ka konkreetsed erakonnad ja inimesed, kes tänase valitsuse moodustavad.
Korruptiivsete või vähemalt korruptsioonimaiguliste tegemistega on paistnud silma kõik riigikogu erakonnad. Need kolm, kes praegu valitsuse moodustavad, väärivad tähelepanelikku jälgimist igal juhul. EKRE on olnud ülejäänud valitsusvastutuses staažikamate parteidega võrreldes vähe aega võimul, ent juba on nad jõudnud määrata 2012. aastal konkurentsikuriteos süüdi mõistetud Argo Luude just riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomiteesse.
Olukord, kus raha on vaja korraga palju ja kiirustades, on erakordselt korruptsiooniohtlik.
See on sama komitee, mille algne eesmärk oli hoida riigiettevõtted poliitilisest mõjust vabana. Kuigi seda eesmärki silmas pidades soovis Isamaa 2016. aastal poliitikutest vaba komitee loomist, istutasid nad sinna tänavu erakonna ühe suurima annetaja, ettevõtja Reet Roosi. Keskerakonnast ei pea pikalt kirjutama – tegemist on juriidilise isikuna korruptsioonis süüdi mõistetud organisatsiooniga, kus valdav enamik praegustest tegijatest on olnud parteile lojaalsed ka ajal, mil see Savisaare juhituna lausvargustega tegeles.
Ameerika Ühendriigid – olles tuvastanud Esimese maailmasõja ajal ja järel tehtud suurte investeeringutega seoses liigkasuvõtmist ja raiskamist – algatasid Teise maailmasõja puhul ennetavalt juba märtsis 1941 (üheksa kuud enne Pearl Harbouri ründamist) komisjoni, mille eesmärk oli hoida suurtel kulutustel algusest peale silma peal.
Hiljem presidendina Teise maailmasõja lõpetanud senaator Harry Trumani järgi sai see komisjon ka nime. Eestil on vaja koroonakriisi Trumani komisjoni kohe, mitte alles siis, kui otsused raha saajate kohta tehtud.