Reformierakond käis koroonakriisi eelarve parandamiseks välja oma plaani

Kaja Kallas.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Reformierakond tutvustas täna koroonakriisi leevendamiseks mõeldud 2020. aasta lisaeelarve ja teiste seaduste muutmise ettepanekuid. 

Reformierakonna juht Kaja Kallas toonitas, et opositsioon toetab valitsuse esitatud meetmeid, mis annavad haigekassale, töötukassale ja KredExile võimaluse aidata inimesi nii, et nad säilitaksid oma töö ja sissetulekud. 

Kobareelnõust võtaks Reformierakond välja kõik muudatused, mis ei ole erakonna hinnangul koroonakriisi lahendamisega seotud. Ettepanekud on järgmised: 

- Kuivõrd haigekassa ja töötukassa on kriisi lahendamise eesliinil, peaks rohkem raha eraldama tervishoiule, haigekassale ja töötukassale. 

- Suurem tugi väikettevõtetele, et nad elaks kriisi üle. 

- Eraldada turismisektorile senisest rohkem raha.

- Eraldada lisaraha Saaremaale. 

- Valitsus peaks esitama keskvõimu kulude kärpe kava 15. maiks.

- Reformierakond ei pea õigeks teise pensionisamba sissemaksete peatamist. 

- Igakuine aruandlus riigikogule, kuidas kriisi üleelamiseks jagatud raha kasutatakse. 

- Jätta ära maagaasi, elektri ja diislikütuse aktsiisilangetus. 

- Võtta raha ära maakapitalist. 

- Luua KredExis meede, mis toetaks mikro- ja väikeettevõtjaid, käsunduslepinguga töötajaid, FIEsid. Tingimuseks on, et nad on tegutsenud eelmisel aastal ja on ka makse maksnud.  

- Suurendada EASi kaudu mikro- ja väikeettevõtete toetusmeetmeid seniselt kümnelt miljonilt kahekümnele ning turismiettevõtetele eraldada senise 25 miljoni asemel 50 miljonit.

- Suurendada koroonakriisi reservi. 

Esmaspäeval läbis riigikogus esimese lugemise valitsuse kinnitatud 2020. aasta lisaeelarve ning koroonakriisist tingitud teiste seaduste muutmise eelnõud. Muudatusettepanekute tähtaeg oli täna hommikul. Eelnõude teine lugemine ning vastuvõtmine on plaanis järgmisel nädalal. 

Opositsiooni seni suurem kriitika valitsuse plaanidele ongi olnud see, et on asutud muutma seadusi, mis ei puuduta otseselt kriisi. Näiteks on aktsiisilangetused (maagaasi, elektri, diisli), pensioni teise sambasse maksete peatamine ning võõrtööjõuga seonduv. Samuti on põhiseaduskomisjonis tõstatud teema andmekaitsega seotud seaduste muutmiseks. 

Siseminister Mart Helme sõnul otsustas koalitsiooninõukogu teisipäeva hommikul, et põllumajanduses töötavad võõrtöölised võivad eriolukorra ajaks Eestisse jääda. 

Lisaeelarve ja seadusemuudatused

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot.

Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.

Koroonaviiruse haiguse Covid-19 levikuga seotud eriolukorra tõttu on valitsus algatanud mitmeid seadusemuudatusi: muudetakse abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku.

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles