Ardo Hansson: kaks maailma

Endine Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Mihkel Maripuu

Koroonakriis on silmatorkavalt paljastanud uue ja jõhkra ebavõrdsuse vormi, kirjutab endine Eesti Panga president Ardo Hansson.

Ebavõrdsust analüüsides võrreldakse tavaliselt tarbimise, sissetulekute või jõukuse taset. Kujutagem ette, et küsisime igalt tööealiselt Eesti elanikult ühe lihtsa küsimuse: milline on teie eeldatav sissetulek aprillis võrreldes sellega, mida teenisite veebruaris? Mida laiem on saadud vastuste vahemik, seda suurem on selle näitaja ebavõrdsus.

Teades vaid šoki ulatust ja raskust, võiksime oodata laia valikut enamasti negatiivseid arve. Tegelik pilt on hoopis teistsugune. Ehkki ühes suures rühmas näeme tõepoolest sissetulekute vähenemist, on teise suure rühma sissetulekud kas stabiilsed või isegi kasvanud. Võiks lausa öelda, et praegu elavad eestlased kahes teineteisest väga erinevas paralleelmaailmas.

Esimeses elavad need, kes töötavad avalikus sektoris või kelle peamine sissetulekuallikas on riigieelarve. Aprillis ei saa nende eeldatav sissetulek olema väiksem kui veebruaris. Siiani pole keegi nende palkasid ega hüvitisi ajutiselt kärpinud ega koondamist plaaninud. Mõnel selles grupis tõsteti 1. aprillil palka. Kuigi kriis on nende inimeste elu muul viisil negatiivselt mõjutanud (mõtlen eelkõige tervishoiutöötajate peale), pole neid tabanud sissetuleku vähenemine.