Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke

Üle Eesti asendustaluniku tööd tegev 22aastane Dirgis Jõemaa on kahe aastaga töötanud 15 laudas. Foto: Erakogu

Praegusel raskel ajal, kus iga kätepaar põllumajanduses on teretulnud, annavad asendustalunikud juba üle kümne aasta loomakasvatajatele puhkepäevi ja leevendavad tööpinget.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on praegu Eestis asendustalunikke 30 ringis, lisaks kaks nendega tegelevat piirkonnajuhti. Asendusteenistust pakutakse vaid loomakasvatusettevõtetele. Asendustalunike töö sisu erineb mõnevõrra põllumajandustöötaja tavapärasest tööst, kus enamasti töötatakse ühe farmi piires. Asendustalunikud liiguvad ühest talust teise, mistõttu töötingimused võivad olla erinevad. Neid võib nimetada ka liikuvateks talunikeks, kelle elukoht võib olla ühes, aga töökoht hoopis teises piirkonnas.

Enamik asendustalunikke on tööl täiskohaga ja sõidukulu makstakse kinni. Eelis on, et tööaega saab teatud piires ise reguleerida ja teha rohkemgi, kui ette nähtud ja nii ka rohkem teenida. Vahel, näiteks poegimiste ajal, on vaja jääda ööseks kohale ja need lisatunnid tasustatakse täiendavalt. Igal juhul pole palga üle siiani keegi nurisenud, kiitis taluliidu esindaja.

Peab olema töö­­kogemus või haridus

Asendustalunikuks saamise eeldus on varasem pikaajaline töökogemus või erialane kutseharidus, veel parem, kui on olemas mõlemad. Taluliidult saavad asendustöötajad täiendõpet ja igakülgset juhendamist. Eelkõige on selline teenistus loodud selleks, et pakkuda peretaludele ja väikeettevõtjatele, kus töötab kuni seitse inimest, asendust puhkepäevadeks või pikemaks perepuhkuse ajaks. Loomad ju puhkepäevi ei anna.

Mingil hetkel tahavad kõik puhata, aga lisaks kimbutavad meid haigused, see oht on tänavu rohkem kui kunagi varem esile kerkinud. Asendust pakutakse ühele ettevõttele aastas kahe töötaja jaoks puhkamiseks, lisaks emapuhkuse ajaks, haiguspäevadeks ja muudeks erakorralisteks juhtudeks. Sellist toetust on väiketalunikele hädasti tarvis, et nad enneaegu läbi ei põleks ega väsiks. Küsimusele, kas talunik saab nende päevade arvel näiteks palmide alla puhkama minna, vastas Ats, et miks mitte, kui tal on selle aasta ettenähtud vabad päevad kasutamata.