:format(webp)/nginx/o/2020/04/08/13047229t1h71ef.jpg)
Selleks et osta kast õlut, on vaja mingit sündmust. Aga pidusid ja koosviibimisi ju praegu ei toimu – nii ütlevad Eesti suuremad õlletootjad, kes pelgavad müügi kukkumist kolmandiku võrra.
Kõige suurem pauk on õllepruulidele tulnud praegu horeca- (hotellid, restoranid ja toitlustajad – toim) sektorist. «See on praktiliselt nulli kukkunud. Natuke ostetakse restoranidest jooke kaasa, aga vähe,» sõnas Saku õlletehase juht Jaan Härms. Lisaks kõrtsidele on pea täielikult ära vajunud põhjapiir, kuna sadamas turiste lihtsalt ei käi, samuti lõunapiir, kuna Läti-Eesti piiril on taastatud kontroll ja mitmed sealsed viinapoed on uksed ajutiselt kinni pannud.
Üks asi, mis aitab nina vee peal hoida, on õlle ja teiste jookide eksport. Alles hiljuti saatis Saku ühe konteineri õlut Hiina, samuti siidrit Rwandasse. «See veidi päästab, kuid samas on nokk ikkagi allapoole. Kõik on jube aeglane, venib nagu tatt. Tarned on edasi lükatud, tühistatud või jäädakse võlgu,» kirjeldas Härms, kuid avaldas lootust, et olukord paraneb.
Teine, kõige olulisem tuluallikas on ikkagi müük kodumaistele kauplustele. Kuid siin tekib küsimus, kas inimesed üldse tahavad õlut osta, kui peavad enamiku aega üksinda või perega kodus konutama ning peod ja suuremad koosviibimised on keelatud. Siin vastavad õllepruulid nii ja naa.
Kui inimeste sissetulekud vähenevad, kulutatakse alkoholile vähem raha. Sama juhtus ka eelmise kriisi ajal.
«Üks hetk märtsis, kui hakkas levima kõlakas, et võib-olla keelatakse alkoholimüük sootuks ära, viskas müügi paariks päevaks kõvasti üles,» rääkis õlletehase juht. Tervikuna on müük poodidesse püsinud praegu eelmise aastaga samal tasemel, kuid Härmsi sõnul võib aprilliks prognoosida umbes kümneprotsendilist langust. Ta ei usu, et varem kõrtsis ära joodud kogused koliks nüüd koduseinte vahele.
Jaekaubandus veel püsib
«Kui mõtlen endagi peale, siis olen sisuliselt kaks nädalat ainult oma peret näinud. Isegi kui viskab ilusa ilma või teen sauna, siis ühe õlle võtan. Teist ja kolmandat pole nagu väga põhjust teha,» viitas Härms sellele, et üksinda olles tarbivad inimesed keskmiselt vähem vägijooke. Teine põhjus on see, et kui inimeste sissetulekud langevad ja osa kaotab sootuks töö, kulutatakse alkoholile lihtsalt vähem raha. Sama juhtus ka eelmise majanduskriisi ajal, kui napsuvõtmine kõvasti vähenes.
Eesti suurima õlletootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop (pildil) rääkis, et neil on sisuliselt sama lugu. Horeca ja piirikaubanduse kadumine on hammustanud käibest umbes 25 protsenti, samas kui eksport on normaalne ja müük jaekaubandusele veel püsib. «Võrreldes paljude teiste valdkondadega võin öelda, et me saame hakkama ja riigilt abi küsima ei lähe, küll aga tuleb ka meil püksirihma pingutada,» sõnas Noop.
Kui hakkas levima kõlakas, et alkoholimüük keelatakse ära, viskas müügi paariks päevaks üles.
Legendaarse õlletöösturi sõnul hoiab A. Le Coq mune eri korvides: valmistatakse õlut, vett, mahla ja karastusjooke, mida müüakse ekspordiks, kauplustele, hulgimüüjatele, piiripoodidele ja ka sõsarfirmadele. «See päästab meid halvimast,» märkis Noop.
Mis puudutab alkoholi tarbimist isolatsioonis olles, siis siinkohal ta Härmsiga päris ei nõustu. «Ehkki inimesed joovad vähem, siis päris jookideta ka ikka ei saa. Seega kindlasti ma ei näe praegu ainult vee ja leiva peale jäämist,» naljatles Noop, kelle sõnul vajame isegi kodus nelja seina vahel istudes vaheldust. «Suvi on tulemas ja ilmad paranemas – seega kodused grillimised ja saunad vist päris ära ei jää... Vähemalt pereringis tuleks selle nimel pingutada, et kuidagi meeleolul mitte lasta nulli langeda,» ütles ta.
Kumbki õlletööstus pole praegu veel inimesi koondama või palka kärpima hakanud. Härmsi sõnul elavad nad nädal korraga ja teevad otsused jooksvalt. Paljud töötajad on praegu puhkusel. Noop lisas, et nad püüavad koondamistest hoiduda. Kui on vähem tööd pakkuda, palutakse võtta puhkus. Õlletöösturi sõnul tuleb silmas pidada, et isegi kui täna pole tööd anda, võib töötajaid hädasti vaja minna homme.
Väikepruulid on hangunud
Kui suured õllepruulid hoiavad tänu sortimendi mitmekesisusele hinge kenasti sees, siis väiketootjatel on hulga raskem. Põhjala pruulikoja omanik ja juht Enn Parel rääkis, et nii jae- kui ka hulgimüük on langenud 80–90 protsenti. Aasta tagasi avatud Põhjala õllerestoran on kinni, ekskursioone ei toimu ja eksport on mõnede üksikute eranditega ära kukkunud. Ainuke tulu tuleb veebimüügist.
/nginx/o/2020/04/08/13047231t1h70c5.jpg)
Aga kõige suuremaks probleemiks peab Parel ringvõlgnevust. «Meil on sadu tuhandeid eurosid klientidelt saada, aga kuna igal pool on raske, siis raha liigub väga vaevaliselt,» rääkis ta. Seetõttu on ka Põhjala ise lühiajaliselt võlgu jäänud. «Õnneks ei ole neid praeguse seisuga palju ning alati kui raha sisse tuleb, maksame sellest üleval olevaid arveid,» lubas Parel. Püsikulud ja palgad kaetakse reservidest.
Praeguses hangunud olekus, nagu Parel seda kutsub, tegeleb õlletootja firmakultuuri ja oskusteabe ehk tiimi säilitamisega. «Meie jaoks saabub kriisi lõpp siis, kui baarid-restoranid taas avatakse. Sealt alates tegeleme juba kriisi järelmõjudega ning prognoosime, et tavapärase äritegevuse taastamiseks võib minna isegi aasta jagu aega,» tunnistas ta.
Viina pihustatakse kätele
Kaupluseketid ütlevad, et kui lahja alkoholi müük on püsinud kas samal tasemel või veidi suurenenud, siis käraka, eriti 80-protsendilise viina müük on kasvanud plahvatuslikult.
Pikaaegne alkoholikaupmees Riho Maurer ütles, et tema ei oska öelda, kas inimesed tarbivad praegu rohkem või vähem alkoholi. «Küll on aga muutused alkoholi kasutusotstarbes, sest kõige populaarsemad tooted on 80-protsendilised viinad,» märkis ta. Võib eeldada, et seda kasutatakse desinfitseerimiseks ja viinasokkide tegemiseks.
Rimi esindaja Katrin Bats ütles, et tavalise viina müük on suurenenud keskeltläbi kümme protsenti. Seevastu Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido tõi välja, et ehkki napsumüük on tõepoolest suurenenud, pole see midagi võrreldes konservidega, mille müük on kasvanud suisa 336 protsenti.