Kuressaare haigla õppetunnid

Eile Kuressaare haigla trepil. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane tööpäevadest suure osa hammustavad kriisikoosolekud. Peret nägi Laane viimati naistepäeval ja koju pääseb alles siis, kui eriolukord läbi saab. «Koroonaviirust mandrile viia ei tohi. Covid-19 suremus pole Saaremaal küll nii suur nagu Itaalias, aga näeme, kui raskelt üks kahepoolne kopsupõletik kulgeb.» Eile suri esimene haigla töötaja.

Mandrimeestele paistab Eesti suurim saar kui must lammas. Eelmise nädala 404st koroonaviirusega nakatunust avastati 44 protsenti taas sealt. Kriisi alguses oli haiguskolle ka Võrus, aga läinud nädal lisas maakonnale vaid kaks positiivset proovi. Esmaspäeval ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, et kui tervishoiutöötaja ei pea kontakti patsiendiga nakkusohtlikuks ega kasuta isikukaitsevahendeid, siis sealt see nakatumine tulebki. Anonüümse allika sõnul kiputakse võrokesi saarlastele eeskujuks seadma.

Saarlastel ajab niisugune võrdlus hinge täis. Just terviseameti loal toimus märtsi alguses Kuressaares 1400 pealtvaataja silme all kaks võrkpallikohtumist itaallastega. Ka Laanele helistati ja küsiti arvamust. «Kui meeskond on terve ja testitud, siis ohtu ei ole,» ütles ta. Hiljem selgus, et välisvõistkonnas oli siiski haigeid.