Perearst Karmen Joller: «tatilappide» valesti kandmine on kordades ohtlikum kui mittekandmine

Karmen Joller tõdeb, et viimasel ajal esineb muidu tervetel inimestel ebatavalist kopsupõletikku.

FOTO: Pilt videost

Perearst Karmen Jolleri sõnul võib tänavapildis märgata, et suurem osa kaitsemaske kandvaid inimesi teeb seda valesti. Perearst tuletab inimestele meelde, et kasutatud kaitsemaskid on ühed suurimad nakkusallikad.

Postimees avaldab Karmen Jolleri sotsiaalmeedia postituse täismahus

Olen mõnigi kord tööl sattunud piinlikku olukorda, sest lähen kohe pärast patsiendiga kätlemist käsi pesema. See on reflektoorne: päris algusest on arstiõppe praktika ajal toonitatud, et kui olen inimest katsunud, siis enne käte pesemist ei tohi midagi/kedagi muud katsuda. Hea kooli andis ka sanitaritöö intensiivravi osakonnas ja opisaalides veedetud päevad, kus jälgiti hoolega, et igaüks järgiks mh ka maskihügieeni.

Käisin täna kolmes poes. Pühadeaja kohta oli poodides erakordselt vähe inimesi.

Päris palju inimesi kannab maske, minu silma alla sattus umbes sadakond maskikandjat. Nägin KOLME inimest, kellel mask oli õigesti ees. Respiraatoritega oli seis tunduvalt parem.

Vead, mida nägin:

Mask on tagurpidi ees (traat on lõua all).

Maski traat ei ole korralikult või pole üldse ümber nina vajutatud. Prillid on udused - õigesti paigaldatud maski korral prillid uduseks ei lähe.

Mask asub liiga madalal - katab vaevu või ei kata üldse ninasõõrmeid.

Maski alumist serva pole lõua alla tõmmatud.

Mask on tervenisti lõua all või ripub kaelas. Üks naine rääkis telefoniga, mask tolknes kõrva küljes ja lehvis naise liigutuste taktis edasi-tagasi.

Kuna mask on valesti pandud või on seda keeruline reguleerida, ei püsi see hästi ees. Palju kohendati maske, seejärel katsuti midagi muud, sh käsipuid või poes olevat kaupa. Üks naine minu ees vajutas «maskise» käega kaarditerminali PIN-koodi.

Palju oli stiilseid kangast maske. Kui neil ka oli ülemises servas traat, siis seda polnud õigeks reguleeritud. Ühest Rimi töötajast oli kahju kohe - maski aasad tõmbasid kõrvad laiali ja kõrvad olid punased ja ilmselgelt oli tal valus. Kassapidaja tööpäeva pikkust arvestades peaks tal kindlasti olema mugavam mask, ja maski tuleb päeva jooksul päris mitu korda vahetada. Kassa ette oli paigutatud pleksiklaasist sein, mis juba iseenesest annab hea kaitse.

Maski kandmisega peavad kaasnema refleksi tasemele harjutatud hügieeniharjumused!

Palun mõistke, et maskid on ühed suurimad nakkusallikad!

«Tatilappide» valesti kandmine on kordades ohtlikum kui mittekandmine!

Mask ei asenda kätepesu ega distantsi hoidmist!

Ühekordseid maske kantakse üks kord!

Neid ei tohi pesta ega desinfitseerida!

2+2 koos hügieeniharjumustega on praegu ennetuseks täiesti piisav, ja loodan, et sellest saab sotsiaalne norm ka järgmisteks gripihooaegadeks (loodan südamest, et me ei pea kasutusele võtma terminit «koroonahooaeg»). Maski kandmine on õigustatud vaid rahvarohketes siseruumides ja meditsiiniasutustes, ja seda koos KORRALIKU hügieeniga.

Mina ise avalikus ruumis maski pigem ei kanna. Käsi pesen koju jõudes korralikult sooja vee ja seebiga, desinfitseerimisvahendit ei kasuta.

Kodu koristan puhta veega, vajadusel lisan vähesel määral pesuainet.

Riideid pesen vastavalt tootja juhistele ja siis, kui need määrduvad.

Kodust väljas püüan järgida 2+2 reeglit.

Viimase nädala jooksul olen lõpuks aega leidnud ka värskes õhus viibimiseks ja liikumiseks. Tööle ja tagasi olen saanud sõita jalgrattaga.

Püüan tervislikult toituda. Aga täna patustan siiski oma 8-aastase poja küpsetatud koogiga.

Tööl olles järgin aga edaspidigi reflektoorselt meditsiinilisi hügieenireegleid, kuhu kuulub korraliku kätepesu järgne desinfektsioon, pindade puhastamine ja desinfektsioon, korrektne maskikandmine ja nakkusohtlike patsientide vastuvõtmine «skafandris» olles.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles