Meedia palub valitsuselt ellujäämiseks tuge

27. veebruaril toimunud terviseameti pressikonverents Eesti esimese koroonaviirusnähu kohta, kust sai alguse Eesti ajakirjanike töömaraton. Foto: Madis Veltman

Küsimus, kas valitsus peaks ajakirjandust kui rahva tähtsat informeerijat kriisi ajal aitama, tekitab omakorda küsimuse, kas ajakirjandus ei peaks muutuma professionaalsemaks.

Kultuuriminister Tõnis Lukas tuli hilisel pärastlõunal enne suurt reedet Stenbocki majas valitsuskabineti nõupidamisel välja teemaga, mida otsesõnu päevakavas polnud.

Valitsus polnud selle küsimusega eraldi süvitsi tegelenud, kuigi pöördumisi, et midagi tuleks ette võtta, oli juba märtsi keskel laekunud kaks.

Eesti ajakirjandus, mille pingutustest sõltub, et enamasti koduseinte vahele surutud Eesti inimesed püsiksid koroonakriisi ajal kursis sellega, mis riigis toimub ning mida enda ja lähedaste haigusohu eest kaitsmiseks ette võtta, oli olude tõttu sattunud langusse. Raha, mida ajakirjanduse tegemiseks vaja on, jääb iga päevaga vähemaks, sest reklaam, suurim sissetulekuallikas, kuivab pidurduvas majanduses paratamatult kokku.