Eesti NSV taastatakse Moskvas (7)

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Copy
Arhitektide Harald Armani, August Volbergi ja Peeter Tarva kavandite järgi valmis eestlaste hoone 1954. aastaks. Vaade paviljoni peasissekäigule, kus pea 50 aastat ilutses kiri Eesti NSV ja Eesti NSV vapp, nüüd seisab sammaste kohal kiri Kõrgõzstan, aga vapi koht katusel on tühi.
Arhitektide Harald Armani, August Volbergi ja Peeter Tarva kavandite järgi valmis eestlaste hoone 1954. aastaks. Vaade paviljoni peasissekäigule, kus pea 50 aastat ilutses kiri Eesti NSV ja Eesti NSV vapp, nüüd seisab sammaste kohal kiri Kõrgõzstan, aga vapi koht katusel on tühi. Foto: Jaanus Piirsalu

Kirgiisid taastavad Venemaa pealinnas Moskvas peaaegu originaalkujul 66 aastat tagasi eesti arhitektide loodud uhke hoone nn VDNH kompleksis. «Loomulikult säilib kõik, mis on seal algselt olnud. Lisaks oleme seal taastanud palju detaile, mis nõukogude ajal olid kaduma läinud,» rääkis Postimehele «Eesti NSV paviljonina» tuntud hoone taastamist juhtiv arhitekt Anna Malõševa. «Me otsime igalt poolt tükkhaaval infot nagu Sherlock Holmesid, et taastada teie paviljon võimalikult algupärasel kujul.»

Veidi veidrat idamaist arhitektuuri ja oma torni poolest Kadrioru lossi tagakülge meenutaval hoonel on värvikas ajalugu. Rahvamajanduse saavutuste näituse kompleks (rohkem tuntud venekeelse lühendi VDNH järgi) on Moskvas üks tuntumaid stalinliku pompoosse arhitektuuri näiteid, selle kuulsaim osa on koos alusega 60 meetri kõrguse «Töölise ja kolhoositari» kuju. Eesti näitustepaviljoni teiste liiduvabariikide samasuguste paviljonide kõrvale tellis 1950. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu (tänapäevases mõttes Eesti NSV valitsus).

Arhitektide Harald Armani, August Volbergi ja Peeter Tarva kavandite järgi valmis eestlaste hoone 1954. aastaks VDNH suurejoonelise peapaviljoni vahetus läheduses. 1960ndate keskpaigaks muudeti VDNH kompleksi kontseptsiooni: liiduvabariikide saavutuste näitamise asemel mindi üle valdkondade saavutuste tutvustamisele, mistõttu muudeti Eesti NSV paviljoni nimi «Bioloogiaks».

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles