Mahalöömise asemel lase maakodus talvitunud kärbes õue

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Kuigi kevadel aknale ronivad kärbsed on tüütud, tasub nad mahalöömise asemel aknast välja lasta, kus nad on osa looduse toiduahelast.
Kuigi kevadel aknale ronivad kärbsed on tüütud, tasub nad mahalöömise asemel aknast välja lasta, kus nad on osa looduse toiduahelast. Foto: Sigrid Koorep

Kevad on käes ning paljude maamajade ärklikorruseid ja pööninguid on tabanud kärbseuputus. Iseäranis ebameeldiv on olukord, kus katusealune on välja ehitatud tubadeks, kuid akna peal sumiseb hordide kaupa porikärbseid.

Putukateadlane Urmas Tartes ütles, et ega taolise olukorra vastu eriti midagi aitagi. Kärbsed ei tule mitte praegu, vaid nad on end maja pragude vahele sisse seadnud juba sügisel ning nüüd lihtsalt välja roninud. „Nad talvituvad meie majades,” sõnas ta. Tegu ongi selliste liikidega, kes tavaliselt talvituvad vanade puude pragudes või koore all, aga kui elame keskkonnas, kus ümbrus on piisavalt nii-öelda korda tehtud, siis ei olegi sellistel putukatel talvitumise paiku nii palju. „Inimeste tehtud majad sobivad neile ka ja nii nad tulevadki juba sügisel meie hoonete erinevatesse pragudesse, veedavad seal talve ja kevadel ronivad välja.”

Kogunevad valgusallika juurde

Nad näitavad ennast siis, kui ilm on läinud natukene soojemaks. Alguses on kärbsed aeglased ja soojendavad end näiteks majaseinal, kus me neid samuti märkame, aga kõige rohkem hakkavad kärbsed silma pööningul, kus on olemas aknad. „Kui kärbes pööningule või katuseprakku või sinna laudade vahele poeb, siis sealt välja tulema hakates ta liigub kõige suurema valguse suunas ja aken on kõige suurem valgusallikas pööningul.”

Jutt ei ole ainult tühjalt seisvast pööningust, vaid ka eluruumideks välja ehitatud katusealusest. Katusematerjal pakub Tartese sõnul palju pragusid, kus putukas saab elada. Pole võimalik ehitada maja, kus mõni putukas ei leiaks peidupaika. „Nii nad vaikselt ronivadki sügisel kuhugi prakku ja kevadel välja – keegi ronib järjest kaugemale ja satub pööningule. Tema ongi see, kes akna pealt vastu vaatab, aga on neidki, kes oskavad tagasi õue ronida, ja neid näeme seina peal.”

Kuidas kärbestest ja nende tüütust suminast aknal lahti saada? Putukateadlane pidas parimaks lahenduseks aken lahti teha ja kärbsed rahulikult välja lasta. Ilmselt ei too see tulemust ühekorraga, aga kui näiteks hommikul pärast ärkamist seda teha ja ka õhtul enne magamaminekut, siis nädalaga peaks probleem olema lahendatud. Igatahes on avatud aken parem lahendus kui kärbeste mahalöömine juba seepärast, et putukad täidavad üht eluslooduse ahela osa. Välja lastes jõuavad kärbsed kasvõi näiteks saabuvate pääsukeste toidulauale.

Talvitumiseks ebasoodne aasta

Tänavune soe ja niiske talv pole aga Urmas Tartese sõnul olnud ühelegi putukale talvitumiseks hea. Sellise soojaga saavad ikkagi kasvada seened, näiteks needki, mis putukate pealgi kasvama hakkavad, kui putukas on kusagile talvituma läinud. „Niiskus on see, mis võimaluse annab,” kõneles ta. Kõige parem talv meie oma putukatele on paarikümne sentimeetri lume ja miinus­kraadidega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles