Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Kuidas mõjuvad virtuaalnäitused isolatsioonis?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virtuaaltuur Tallinna Kunstihoone näitusel «Lõputa lugu».
Virtuaaltuur Tallinna Kunstihoone näitusel «Lõputa lugu». Foto: Kuvatõmmis

Isolatsiooniaja näituseformaatideks on videotuurid ja virtuaalnäitused. Nendega on tardunud kultuuri elavdamiseks panustanud Tallinna Kunstihoone, Eesti Arhitektuurimuuseum, Kumu, Tartu Kunstimuuseum. Sellised virtuaaltuurid sunnivad küsima, kas need asendavad näitusekülastust või täiendavad olemasolevat.

Kaldun viimase poole, ehk et need on kena võimalus kombineeritult reaalmaailma näitusekogemusega: enne näitust, näitusele meelitamiseks ja pärast näitust, meenutamiseks. Siis turundusena, reklaamina ja sisulise materjalina asjahuvilistele.

Näited tuleks lüüa kahte liiki: videotuurid, kus kunstiekspert tutvustab töid ja jagab kommentaare, ning virtuaaltuurid ja -näitused, kus vaataja klikib end läbi näituseruumi, vaatab pildisuurendusi, videoid ja loeb selgitusi juurde. Ühel juhul on vaataja passiivne, vaatab justkui telerit, ja teisel juhul moodsale ajale omaselt interaktiivne, sekkuv ja otsustav.

Kommentaarid
Tagasi üles