Invaorganisatsioonid: riik sõidab ühiskonna kaitsetuimast osast üle (2)

BNS
Copy
Ratastool.
Ratastool. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Liikumispuudega inimeste liit ja pimedate liit leiavad, et invaorganisatsioonide rahastust 50 protsendi võrra kärpides sõidab riik ühiskonna enim haavastavast osast lihtsalt üle, võites sellest vaid tühised 545 000 eurot. 

«On ootamatu ja hämmastav, et olukorras, kus riik kaalub konkreetsete ettevõtete toetamist sadade miljonite eurode väärtuses, ei leita muud lahendust, kui kärpida ühe ühiskonna haavatavama osa toetusmeetmeid,» ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.

Suur osa organisatsioonide rahastusest laekub hasartmängumaksu nõukogu kaudu. Tulenevalt eriolukorrast on aga hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenenud, mille tulemusena näeb sotsiaalministeerium vajadust kärpida puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kuni 50 protsendi ulatuses.

Sel aastal jagas riik kõigile puuetega inimeste  organisatsioonidele 1,09 miljonit eurot, mis jaotatakse laiali 49 suuremale organisatsioonile, mis omakorda koondavad rohkem kui 200 väiksemat organisatsiooni. Kärpides summat 50 protsendi võrra, võidaks riik sellest vaid 545 000 eurot.

«Need on liidud, ühingud ja kojad, mis nõustavad igapäevaselt erivajadusega inimesi, pakuvad neile rehabilitatsiooni, huvitegevust ning huvikaitset, aga nõustavad ning koolitavad samal ajal ka riigi ning eraettevõtteid ligipääsetavuse ning paremate praktikate osas. Väga paljud meie inimesed töötavad juba täna poolenisti vabatahtlikkuse alusel. Kui nüüd riigilt saadavat toetust vähendada, ei ole paljudel vahendeid kas või selleks, et ruumide eest renti maksta, rääkimata töötajate palgamaksetest või tegevuseks mõeldud ja ürituste korraldamiseks vajalike kulude kattest. On tõenäoline, et olukorra realiseerudes peavad mitmed organisatsioonid tegevuse lõpetama, mis on lubamatu,» märkis Rosin.

«Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid suretatakse välja. Juba eos on see häbiplekk, et huvikaitse on üles ehitatud projektipõhisusele, rahastuse vähendamine tähendab selgelt olelusvõitlust üldse püsimajäämise nimel,» sõnas Eesti liikumispuudega inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.

Ehkki teine osa ühingute tegevuseks vajalikust rahastusest saadakse projektipõhiselt, on tänaseks ka projektitoetuste saamine muutunud keeruliseks.

«Üks meie liikmesorganisatsioon taotles rahastust neli korda, kuid edutult," tõi Rosin näite. "Pärnu pimedate ühing palus projekti korras riigilt rahastust oma tegevuseks, kuid see lükati tagasi põhjendusega, et ühing tegeleb meelelahutusega. Me oleme hämmeldunud ja mures, sest ehkki täna füüsiliselt töö seisab, on ruumide eest üüri vaja ikka maksta ning oma inimestega suhelda, neid keerulisel ajal toetada ja aidata.»

«Tegemist on vägagi sisulise otsusega, see näitab suhtumist, et need inimesed meie ühiskonnas, kelle huve tõesti kaitsta vaja on, ei vääri seda. Kuigi selge vajadus on olemas. Alles hääletatud lisaeelarvega suurendati vabariigi valitsuse reservi, riik emiteeris kriisi üleelamiseks võlakirju ja teeb seda veel, sellest osa raha on lisaeelarvega jagatud ja osa raha pandud valitsuse reservi. Peame ainuõigeks, et leitakse ka vahendid katmaks vähenenud hasartmängumaksu laekumist käesoleval aastal,» rõhutas Tiri.

«Kui vähendame riigipoolset toetust, võime end leida peagi olukorrast, kus meil puudub ressurss nägemispuudega inimeste esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks,» nentis Rosin. «Liikumispuudega inimeste probleemid ei vähene seetõttu, et meil on kriis. Lisaks tavapärasele tööle – liikumispuudega inimesi puudutava info kanaldamine, koostöö avaliku ja erasektoriga, näiteks politsei, päästeameti ja Kaitseliiduga koostöös puuetega inimeste päästmine eriolukordades – praktilised õppused, poliitika kujundamine osaledes erinevates töörühmades ning nõukogudes, kohalike omavalitsuste nõustamine sotsiaaltranspordi, kodukohanduse ja ligipääsetavuse valdkonnas oleme peagi COVID-19 haiguspuhangust tingitud nõustamise lisavajadusele ka ravijärjekordade küsimuse ees,» kirjeldas tekkivat olukorda Lili Tiri.

Mõlemad organisatsioonid leiavad, et plaan puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kärpida ei ole mitte ühelgi moel aktsepteeritav ning erivajadusega inimeste haavatavuse vähendamiseks tuleks riigil leida meetmed organisatsioonide jätkuvaks toetamiseks.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu missioon on seista liikumispuudega inimeste inimõiguste, kodaniku õiguste, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste eest.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Tagasi üles