Andi Hektor: Meenuta - Newton 1665

Andi Hektor FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Kas tsivilisatsioon on pärast koroonakriisi teistsugune? Vaadates ajalukku, siis mitte eriti. Siiski, kriisid loovad võimalused, et viia tähtsaid muudatusi ellu kiiremini ja otsustavamalt. Kriisiaeg on parim külviaeg, mille vilju noppida headel aegadel.

Viimased nädalad on toonud valitsusest üksjagu segadusse ajavad majandussõnumeid. On selge, et valitsus peab antud olukorras toetama ettevõtteid ja ennekõike neid, keda on piirangud kõige rohkem kahjustunud. Avaliku raha hulk on piiratud, tuleb teha karme valikuid. See on aga ka praeguse valitsuse suur võimalus – toetada jõulisemalt neid majandusvaldkondi ja ettevõtete tegevusi, mida näeme osana oma tulevikumajandusest. Täpselt nii, nagu tegi Soome, toetades lama ajal oma tarka tööstust, ettevõtete innovatsiooni ning haridust ja teadust. Just sel ajal sai suure kiirenduse Nokia ja paljud teised Soome tööstuse targad lipulaevad. Siis loodi ka Soome riiklik biotehnoloogia instituut, mille pikaaegne direktor oli meie tuntud teadlane Mart Saarma.

Võibolla teen valitsusele liiga, aga kas peale huupi rapsimise on neil olemas majanduslik süvaprogramm? Võibolla pole mu kõrv piisavalt terav, aga pole kordagi suutnud tabada nende kriisisõnumites sõnu «innovatsioon», «arendus», «teadus», «haridus». Enne kriisi kuulsin neid sõnu peaministri suust päris tihti. Aga kas need olid tõesti vaid kõnekaunistused, mis hädaolukorras on peast pühitud? Ilmekas näide on Keskerakonna viimane reklaamiäpardus: kas sellel on sõna «haridus», «teadus», «tark majandus»? Ei näe. Ja see teeb mind väga kurvaks. Teine koalitsioonierakond – nimetame seda tinglikult Rahvaliit 2.0 – asus keset kriisi välja vahetama täitsa hästi toimetanud ministrit, ainukest, kelle suust viimastel nädalatel kuulsin sõna «innovatsioon».