Oksana Belova-Dalton: koostöö usaldamatuse kiuste

Oksana Belova-Dalton. Foto: Eakogu

12 aastat tagasi alustas USA Venemaaga suhete taaskäivitamist. Kuidas selle valguses saada üle riikidevahelisest usaldamatusest, kirjutab Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži täiendusõppe juhtivspetsialist Oksana Belova-Dalton.

Nüüd, mil kogu maailm seisab silmitsi sama probleemiga ehk vajadusega tõkestada koroonaviiruse levikut, ei vaadata seda üheskoos, vaid pigem on näha, kuidas riigid püüavad hoida kaitseks ja testimiseks vajalikku varustust oma kodanikele. Ka laiemalt on riigid, eeskätt suured, oma huve taga ajades valmis pigem konfliktiks kui läbirääkimisteks.

Käesolevas kriisiolukorras on õpetlik heita pilk 12 aastat tagasi, USA ja Venemaa katsetesse ületada omavaheline usaldamatus. Suurtest lahkarvamustest hoolimata tehti koostööd valdkondades, kus koostöö oli võimalik, ning püüti vältida lõhestavat «meie nende vastu» retoorikat. Vaatluse all on USA ja Vene suhete taaskäivitamine aastatel 2008–2011 ehk reset.

Reset tähendas 2008. aastal USA presidendiks saanud Barack Obama katset USA ja Venemaa suhteid mingis mõttes puhtalt lehelt alustada. Sellega ei võetud endale saavutamatut eesmärki – USA ja Venemaa sügavate vastuolude lahendamist. Pigem piirdus reset algusest peale hoopis valdkondadega, milles koostöö Venemaa ja USA vahel oli võimalik. Obama seostas oma edukat koostööd kahe riigi vahelise usalduse loomisega, kuna see puudus nii USA-Venemaa kui ka NATO-Venemaa suhetest.

2008. aastal Venemaa presidendiks saanud Dmitri Medvedev toetas reset’i algatust. Teda peeti 2011 septembrini liberaalseks ja läänemeelseks presidendiks, olgugi et ta andis 2008. aasta augustis käsu alustada sõjalist operatsiooni Gruusias. Hiljem nn Medvedevi doktriinis rõhutas ta vajadust säilitada Venemaa mõjupiirkonnad. Medvedev ja Venemaa tervikuna reageerisid suhete taaskäivitamisele USAga väga positiivselt, kuna USA on aastaid mänginud olulist rolli Vene riigi identiteedi konstrueerimises.