Nädala mõte: näpud mullaseks

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Tulevikus võiks koolide kõrval olla ruumi aiale, kasvõi õige pisikesele, kus laps saaks proovida seemneid külvata ja näeks, kui kaua võtab taime kasvamine aega.
Tulevikus võiks koolide kõrval olla ruumi aiale, kasvõi õige pisikesele, kus laps saaks proovida seemneid külvata ja näeks, kui kaua võtab taime kasvamine aega. Foto: Kristjan Teedema

Sel kevadel teevad paljud meist näpud mullaseks, osa esimest korda. Hea, kel oma aed olemas, aga kartulikasvatuseks sobib isegi rõdu. Mugulad ämbri või suure kilekoti põhja mullasse ja pealsete kasvades paar korda mulda lisada, vahel kasta ja kahe kuu möödudes võibki hakata piiluma, kas värske saak valmis.

Alustajail on palju küsimusi, millest mõni ajab kogenud aiapidajal kulmud imestusest pealaele. Kuidas ometi nii lihtsat asja ei teata?! Aga kust peakski teadma, kui perel kunagi aeda pole olnud, maavanaemade asemel ammu linnakorteri memmed ning kooliaedu pole isegi enamikul maakoolidest.

Nii elavadki meie seas lapsed, kes hernepeenra ees nõutult nuputavad, kus need terad siis on või miks kevadel mõni peenar valge teki alla peidetakse.

Praegune kriis tõestas, et ei tohi unustada esivanemate tarkusi. Paraku kõike ei oska praegused vanemad enam lastele õpetada. Seega on aeg kooliprogrammi hoopis enam praktikat tuua. Mul venis suu naerule, kui lapse käsitööõpetaja ­e-kooli tunnitööks perele lõunasöögi valmistamise kirjutas või matemaatikaülesanne nõudis toa remondi eelarve koostamist – kõik kuu aja eest tuimalt pähe tuubitud valemid leidsid ajakohase rakenduse.

Nii ootan, et loodusõpetuses antaks ülesandeks rajada porgandipeenar, aknalaual kurki kasvatada või kodukoha ravimtaimi korjata. Või lasta lastel uurida, millised taimed milliseid putukaid ligi meelitavad. Või kaevata labidatäis maad kodumaja taga ja vaadata, kes mullas elab. Nagunii enne sügist kooli ei saa, uhke oleks siis naasta suvise projekti tulemusi esitledes.

Veelgi parem, kui tulevikus leiaks koolide kõrval ruumi aiale, kasvõi õige pisikesele, kus laps saaks proovida seemneid külvata ja näeks, kui kaua võtab taime kasvamine aega.

Vast jääb siis vähemaks neid, kes aiaomanikust tuttavale külla minnes maasikapeenra või marjapõõsaste poole suundudes ütlevad, et küll teil on hea, kõik on tasuta käes, aga mina pean kalli raha eest turult ostma. Ja talunike põlde rüüstatakse ehk vähem, kui teatakse, et taime kasvatamine nõuab palju vaeva.

Meenub uudis üle 80aastaste seas tehtud uuringust, mis tõi välja selge seose, et aiandusega tegelejatel on vähem kroonilisi haigusi ja parem vaimne tervis. Just seda meil vaja ongi!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles