Herman Kelomees: vali Ametnike Partei! (9)
/nginx/o/2019/10/31/12701785t1h51b7.jpg)
22. aprill 2020, 18:00
/nginx/o/2020/04/22/13065773t1h6314.jpg)
Unustage Res Publica, Vabaerakond ja Eesti 200. Rahandusminister Martin Helme on tulnud lagedale seni kõige inspireerivama uue poliitilise jõu ideega 21. sajandi Eesti ajaloos.
On täiesti tõsine küsimus: mitu kohta saaks riigikogus Ametnike Partei, kus nimekirja 125 kohta oleksid täidetud tippjuhtide valikukomisjoni kadalipust läbi tulnud kantslerite, asekantslerite ja ametite juhtidega?
Alustame sellest, et enamiku tippametnike kohtade täitmise puhul on konkursi korraldamine kohustuslik. Kõik, kes võiksid mingis ametis asjalikud ja edukad olla, saavad kandideerida ning nende valimine ei sõltu teenetest partei ees või muust, mis riigijuhtimise kvaliteeti ei puutu.
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel koosneb kuuest osast. Tippjuht peaks olema tuleviku kujundaja, väärtuse looja, tööõnne hoidja, tulemuste saavutaja, enese arendaja, innovatsiooni vedaja. Kui valijal oleks võimalik valida partei, kus nimekirja kõik 125 inimest on nende kuue kriteeriumi alusel hinnatud, oleks tegemist ühe tõeliselt võimsa poliitilise jõuga, kellele võiks riigikogus rahumeeli 51 kohta anda.
Rahandusminister Martin Helme on tulnud lagedale seni kõige inspireerivama uue poliitilise jõu ideega 21. sajandi Eesti ajaloos.
Kahju, et kompetentsimudelit ministrite valimisel ei rakendata. Oleks võinud hinnata näiteks Kert Kingo puhul, mil määral oli ta innovatsiooni vedaja. Oleks tahtnud teada, mil määral võib pidada Mart Helmet enese arendajaks, Marti Kuusikut tulemuste saavutajaks või Martin Helmet väärtuse loojaks.
Ilmselt me Ametnike Partei nimekirja järgmistel valimistel siiski ei näe. Tippametnikele jääb palju vähem glamuurne roll, kus nad peavad olema avalikkusele suuresti nähtamatud, ent riigivõimule siiski vastutusrikkal positsioonil: nad peavad olema täiskasvanud ruumis, kus langetatakse olulisi otsuseid. Samal ajal on ministri sisse toodud nõunikul lubatud avalikult arvata, et kui riik suhtuks ettevõtjatesse keskkonnanõuete ja muu tühja-tähja koha pealt sõbralikumalt, võiks maksulaekumine olla 25–30 protsenti suurem.
Kriis võiks panna poliitikuid rohkem ametnikke kuulama, sest neil on enamiku ministritega võrreldes selgelt parem ettevalmistus riigijuhtimiseks. Vähemalt võiks see olla nii nende parteide puhul, kes on võimelised kompetentsete inimestega keemia klappima panema.