Eesti uus tuleproov maailmapoliitikas

Politoloog Kristi Raik. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ees seisab ÜRO Julgeolekunõukogu ohjamine koroonakriisi pingetes, kirjutab RKK Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Eesti on selle aasta algusest olnud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige ning mais seisab ees esimene julgeolekunõukogu eesistumine, mida aga varjutab koroonakriis.

Covid-19 pandeemia on värske näide sellest, et Teise maailmasõja järel loodud maailmakorra kõrgeim organ ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suuteline käivitama rahvusvahelist koostööd globaalse kriisi lahendamiseks. Veel 2014. aastal võttis USA juhtrolli Lääne-Aafrikas puhkenud Ebola epideemia leviku peatamisel. Nüüd on USA oma liidrirollist lahti öelnud ja reageerib Hiina vastutustundetule tegevusele sammudega, mis ei aita kuidagi kaasa pandeemia leevendamisele, nagu rahastuse peatamine ÜRO alla kuuluvale maailma terviseorganisatsioonile.

Eesti püüdis märtsis saada toetust julgeolekunõukogu ühisavaldusele, kus kutsuti üles rahvusvahelisele koostööle võitluses viiruse vastu ja hoiatati, et pandeemia võib kujuneda ohuks rahule ja julgeolekule. Lõuna-Aafrika ja Hiina tõkestasid Eesti algatuse, väites, et tegemist ei olnud sedalaadi ohuga. USA on omakorda teinud peaaegu võimatuks ühisavalduste vastuvõtmise, nõudes, et koroonat nimetataks nendes «Wuhani viiruseks». Kui Hiina on tegelnud oma saatuslike vigade kinnimätsimisega, on USA välispoliitika keskendunud võitlusele Hiina vastu, mitte võitlusele viiruse vastu. See näitab, et kuigi maailm seisab silmitsi ühise vaenlase ehk tapva viirusega, on suurriikide konkurents saanud takistuseks rahvusvahelisele koostööle selle vaenlase võitmiseks.