Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/26/13072447t1he426.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/26/13072447t1he426.jpg)
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu kirjutab sellest, kuidas Eesti on keskkonnaküsimuses oma maine Euroopas sisuliselt maha mänginud.
Käes on aasta 2035. Eesti on maailma kliimakriisi lahenduste leidmisel fookuses. Oleme saavutanud olukorra, kus heidame atmosfääri vaid nii palju süsinikku, kui meie ökosüsteemid siduda jõuavad. Siit edasi liigume juba kliimanegatiivsuse kursil, et atmosfäärist veelgi rohkem süsinikku eemaldada. Oleme Euroopas ja maailmas eeskujuks samamoodi, nagu olime ja oleme oma digiedulooga. See on nõudnud meie riigilt selgroogu ja raskeid otsuseid, ent nüüd saame nautida tõelise kliimainnovaatori positiivset kuvandit, head ja stabiilset majanduslikku seisu ning anda nõu teistele riikidele, kes soovivad samuti kliimaneutraalsust saavutada. Pole võimatu, et saame nõuga teistele abiks olla koos Soomega, kes on samuti 2035. aastaks kliimaneutraalsuse saavutanud. Kuidas kõlab?