Jüri Ratas: ma ei toeta maski kandmise kohustuslikuks muutmist

Jüri Ratas ütles saates «Otse Postimehest», et maskide kandmist kohustuslikus ei muudeta. Kriisi väljumisstrateegia dokumenti konkreetsete kuupäevade lisamine oleks peaministri sõnul väga vale ja vastutustundetu samm. Jüri Ratasel on etteheiteid ka terviseameti tööle. 

Täna teatas maaeluminister Arvo Aller, et sügisel võiks võõrtööliste asemel põllule saata hoopis õpilased. Mis teie sellest mõttest arvate?

Kindlasti ma ei toeta kohustuslikus korras õpilaste saatmist põllumajandustöödele. Ma ei pea õigeks ka seda, et me hakkame õpilase kõige tähtsamas valdkonnas, mis on õppimine, et selle arvelt ütlema neile, et te peate alustama nüüd tööd näiteks põllumajandussektoris sügisel. Sügisel õpilased on koolis, peavad õppima ja see on nende kõige olulisem töö.

Kas see ei ole taas selline EKRE agenda ajamine, et võõrtöölised siit minema ja küll me omade jõududega hakkama saame?

Ma saan aru, et see idee on seotud sügisega, septembriga. Ma jään oma seisukoha juurde, et septembris on õpilased koolis ja tegelevad kõige olulisema tööga, milleks on õppimine.

Täna te otsustasite, et 18. maist kaovad piirangud saartele, kas siis saab igaüks sõita ka Saaremaale ja Muhumaale?

18. mai kui viiruspuhang ei näita kasvutendentsi, siis tõesti igasugused piirangud kaovad. Esimene etapp on 4 mai, mis on järgmise nädala esmaspäeval, kui kõik inimesed, kellel on sissekirjutus saartel, saavad siis vabalt liikuda edasi-tagasi, niipalju kui neil on vaja koos oma perega.

Valitsus on otsustanud, et avalikud üritused on keelatud juuni lõpuni, aga massiüritused kuni suve lõpuni on. Kui suurest inimeste arvust algab massiüritus?

See, kas avalikud üritused toimuvad juulis ja augustis, seda otsustame maikuu lõpus tulenevalt sellest, missugune on viirusepuhang ja loomulikult koostöös Teadusnõukojaga. Tuleb võib-olla vaadata, mis see piir on seatud meie lähiriikides või Euroopas, aga ta on olnud seal 500-1000 inimest, aga eks Eesti otsus peab siis tulema maikuu lõpus.

Kuidas on kinniste üritustega, kas näiteks tohib korraldada pulmi väiksemas grupis ja kui suur see siis võib-olla?

Me ei ole kordagi pulmasid keelanud, nagu ka sünnipäevi või kui on väga kurb sündmus, matused. Need on need kohad, kus inimesed minu meelest on tunnetanud sellist isiklikku vastutust väga-väga tugevasti ja me näeme seda, et selle kurval sündmusel, mis on matused, päris paljud on teinud tuhastamise ja kalmistul ärasaatmine, urnimatusetalitus on jäetud viiruspuhangu lõpu. Aga me ei ole kordagi öelnud, et peiedel ei tohi olla rohkem kui x arv inimest või kui te küsite pulmade kohta. Jah, see on erapidu. Seda me ei reguleeri, aga ma arvan, et täna on ikkagi väga tugev enamus ühiskonnast tunnetab seda vastutust, et et ei tehta väga suuri suguvõsa või sõpruskonna kogunemisi.

Avalikud jaanilõkked on see aasta keelatud.

Kas erapeol ei kehti kümne inimese reegel ehk kui näiteks jaanipäev on tulemas, kas sinna võib kutsuda ka rohkem inimesi?

Jah, kui me räägime oma hoovis või oma kinnistul jaanilõkke tegemisest, siis seda ei ole kuidagi tõesti reguleeritud, et seal tohib olla ainult pereliikmeid või ainult suguvõsa või sõpruskond. Aga ka siin kehtib kaine ja talupoja mõistuslik lähenemine, et me väga suuri jaanilõkkeid rahva mõttes see aasta ei korralda. Avalikud jaanilõkked on see aasta keelatud.

Homme arutate valitsuskomisjonis maskiteemat. Milline on teie isiklik seisukoht, kas teha maskikandmine avalikes kohtades kohustuslikuks või mitte? Ei või jah?

Me oleme liikunud selles intervjuus nüüd valimiseelsesse perioodi, kui intervjueeritav saab vastata ainult ei või jah. Kui see on reegel, eks ma pean sellest siis kinni pidama. Siis ma vastan, et ei.

Nii et te ei muuda homme maskikandmist kohustuslikuks?

Kümme Euroopa riiki on muutnud maskid kohustuslikuks, kümmekond mitte, ülejäänud on olnud sellises alas, et nad on öeldnud, et see on soovituslik. Mina olen öelnud, et see peaks olema sotsiaalne norm. Ma pean seda õigeks, aga kui te küsite, kas teha see kohustuslikuks ka siseruumides, siis ma arvan, et seda on täna üpris keeruline teha Üks on maskide kättesaadavus, teine on hind, mis on tõusnud kordades, seal tekib automaatselt ka küsimus, kes neid maske peab jagama, nii et see on väga-väga keeruline. Samas kui me räägime näiteks teatud leevendustest, siis need inimesed, kes esiliinil töötavad jätkuvalt edasi, et seal isikukaitsevahendite nõue on oluline.

Millal te võtate ette kaubanduskeskuste avamise teema?

Ma arvan, et me tuleme selle teema juurde järgmisel nädalal.

Tuua kõikidesse leevendusridadesse konkreetsed kuupäevad oleks väga vale. See ei ole mudellennuki manuaal või kokkupanemisõpetus, et panna üks klots nii, teine naa ja siis on lennuk valmis. 

Kas teil on plaanis kriisist väljumise strateegiasse ka konkreetsed kuupäevad panna. Opositsioon on kritiseerinud, et inimesed tahaksid mingit eesmärki või tähtaega, mille nimel pingutada.

Küll tahaks ka mina öelda, mis on need konkreetsed kuupäevad ja kellaajad. Ei oska seda suure tõenäosusega öelda teie, ei oska öelda mina ja ei oska öelda ka õppinud doktorid, arstid ja viroloogid, et millal siis üks või teine leevendus konkreetse kuupäevaga võiks toimida. Eesti on teinud väga põhjaliku plaani, ma arvan, ühe põhjalikuma Euroopas, me oleme öelnud välja võimalikult palju kuupäevasid, nagu oli plaanilise ravi taastamine 21 aprill, nagu oli hariduselu avamine 15 mai, täna me oleme liikunud juba edasi vabaõhumuuseumitega, spordiaktiivsusega välisõhus, saarte avamisega. Siia nüüd tuua kõikidesse leevendusridadesse konkreetsed kuupäevad, see oleks väga vale. See oleks väga vale ka ühiskonnale anda signaali, et 15 mai juhtub see, 21 mai see, 30 mai see ja võib-olla midagi juhtub 15 juuli. Me ei tea siiani, kuidas see viiruspuhang käitub. Väidetakse, et võib-olla see viirus kaob üldse siit planeedilt ära, on väidetud, et viirus tuleb tagasi. On väide, et see viirus tuleb veel tugevamini tagasi sügisperioodil. Nii et selliseid kuupäevasid ei ole minu meelest vastutustundlik täna välja öelda.

Aga ometi Mart Helme ütles, et teil on olemas eraldi paber, kus need tähtajad on kõik ilusti kirja pandud.

Kui rääkida eraldi paberist, kas on mingisugune paber, kus on tähtajad kirja pandud -  on erinevad tööversioonid - me oleme seda strateegiat välja töötades töötanud ma arvan üks kolm nädalat. Aga see ei ole mudellennuki manuaal või kokkupanemisõpetus, et panna üks klots nii, teine naa ja siis on lennuk valmis. See ikkagi nõuab pidevalt oma valdkonna asjatundjatega, spetsialistidega diskuteerimist, dialoogi hoidmist. See nõuab ka, mida on Euroopa Komisjon öelnud, et kui üks leevendus teha, siis teatud hetke pärast tuleb vaadata, et mida see leevendus tähendas tegelikult viiruspuhangu kasvule ja siis teha järgmine samm.

Uurin ka terviseameti kohta. Millise mulje teile jätab, et eesliinil töötav meditsiinijuht Arkadi Popov teenib oluliselt vähem kui näiteks terviseameti poolt värskelt palgatud PR-meeskonna liikmed?

Siia saatesse on hea tulla, et saab ka tänaste uudistega kurssi, et ma olen istunud viimased seitse-kaheksa tundi erinevatel koosolekutel.

Ma hindan ülikõrgelt doktor Popovi tulekut sellesse kriisi tulipunkti. Kui küsimus on nüüd selles tasus, siis peaminister ei määra doktor Popovile tasu selle eest, see on Terviseamet määratud. Kui on küsimus mingites palgavõrdlustes, siis ma arvan, et doktor Popovi panust koroonaviirusega võitlusesse ei saagi kuidagi rahas hinnata, et see ongi hindamatu tegelikult.

Paljudel on tekkinud küsimus, kas selle terviseameti sammu  taga (4-liimelise suhtekorraldusmeeskonna palkamine) on ikka siiras tahe pädevalt ja kiiremini inimesteni otsuseid tuua või on selle taga hoopis terviseameti soov oma imagot ja lagunevat nägu kokku lappida?

Kui küsimus on terviseametis, siis ma ütlen, et selles kriisis saanuks paljud ametid Eestis käituda palju professionaalsemalt, operatiivsemalt ja ma arvan, et see on ka üks õppetund, mida ühel hetkel, kui see kriis ei ole enam tulipunktis, tõsta lauale.

EKRE juht Mart Helme on suisa öelnud, et keegi tuleks vastutusele võtta seoses võrkpallimängu lubamisega Saaremaale.

Tagantjärgi tarkus on see, et seda võrkpallimängu ei oleks pidanud olema Saaremaal. Kas see võinuks tähendada väiksemat nakatumist Saaremaal, ma arvan, et meil ei ole ka täna seda tarkust, aga jah, kui täna me teeme siin intervjuud, loomulikult tulnuks teha kõik erinevate ametkondade poolt ja mitte ainult riigi ametkondade poolt, et see võistlus seal ei toimunuks.

Kas ma saan õigesti aru, et ka teil on etteheiteid terviseametile, täpsemalt nende tööle kriisi ajal?

Jah, te saate õigesti aru.

Kas te saaksite täpsustada, mida teil on neile lisaks Saaremaal toimunule ette heita?

Kogu selle kriisi juhtimine on teatud sektorites olnud terviseametis hästi, aga on ka neid kohti, kus saanuks paremini. Vist ei ole see otsestuudio, kus me hakkame terviseameti struktuuri lahti lõikama ja persoone tõstma ühest kohast teise.

Kas terviseameti juht peaks ametist lahkuma?

Ma jään oma esimese vastuse juurde.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles