Agentuur hindab eelmise aasta raiemahtu varasemast väiksemaks

Raiemaht langes mullu hinnanguliselt 1,44 mln tm võrra. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuigi keskkonnakaitsjad väidavad, et raied muutuvad Eestis üha intensiivsemaks, siis kuiv statistika seda ei kinnita – 2019. aastal raiuti meil ligi poolteist miljonit tihumeetrit metsa vähem kui 2018. aastal.

Keskkonnaagentuuri eksperdihinnangu ehk lagealade satelliidipiltide raieteatistega võrdlemise andmetel raiuti eelmisel aastal 11,3 mln tm metsa. Majandusmetsade tagavara juurdekasv oli mullu 14,15 mln tm.

Eelmisel aastal tehtud statistiline metsainventuur (SMI) käsitleb peaasjalikult 2018. aasta metsaressurssi. Kuna välitöid tehakse maist novembrini, jääb palju sel ajal metsades tehtut inventeerimisest välja ja ülevaade poleks niikuinii täpne. Sestap pole praegu teada, milline on eri raieliikide osakaal ja kui suur pindala metsamaad läks 2019. aastal uuendus- ehk lageraie alla. Hiljuti esitletud SMI käsitleb valdavalt 2018. aasta andmeid, mille järgi tehti lageraiet 1,6% kogu metsamaa pindalast (86 500 ha) ja raiuti kokku 12,7 mln tm puitu.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims ütles SMId tutvustaval veebikonverentsil, et metsaressursile hinnangu andmisel võrreldakse satelliidipilte metsateatiste andmetega. Nõnda saadakse teada, kas üks või teine uuendusraiet võimaldav teatis on realiseeritud või mitte.

Mõlemad senised metsanduse arengukavad (MAK kuni aastani 2010 – soovituslik raiemaht 12,6 mln tm ja MAK aastani 2020 – 12–15 mln tm) on lubanud raiuda rohkem, kui seda on tegelikult tehtud. Viimase kümnendi suurim raiemaht oligi 2018. aastal, küündides SMI andmetel 12,7 miljoni tihumeetrini.

Tagantjärele analüüsides põhjustasid selle peamiselt puidu soodne hind ja metsatööks sobivad ilmad. Just nende kriteeriumide ebasoodsuse tõttu raiutakse meil valdavalt ikkagi vähem metsa – viimase kümne aasta keskmine raiemaht Eestis on 10,7 mln tm. Samas, kui ehk paberipuu kõrvale jätta, on nõudlus just ­koduturul kõikide sortimentide osas suurem kui pakkumine. Puiduvarumist takistavad pigem turuolukord ja ilmastik, mitte õigusaktidest tulenevad piirangud.

„Kuigi viimane metsanduse arengukava nägi võimaliku aastase raiemahuna ette 12–15 mln tm, siis kümnendi keskmisena pole me selleni jõudnud. Vaid kahel aastal on raiutud rohkem kui 12 mln tm,” märgib Sims.

SMI näitab ka, et kogu metsamaa tagavarast 55,1% moodustavad okaspuuenamusega metsad, majandusmetsadest moodustavad okaspuumetsad 48,1%. Metsade vanuselist koosseisu ja juurdekasvu arvestades kinnitavad SMI andmed, et majandusmetsadest saab 37% lähema paari­kümne aasta jooksul lageraietega majandada.

Hinnang: raiemaht langes mullu 1,44 mln tm võrra

• Eestis on metsamaad 2 332 600 hektarit (2018. aastal oli 2 330 800 ha) ehk 51,4% kogu maismaa pindalast (koos veekogudega).

• Metsaga metsamaa pindala oli 2019. aastal 2,14 miljonit hektarit.

• Majandusmetsade pindla on umbes 2 mln ha.

• Kaitse alla kuulub 25,4% metsamaast, ligi 39% kaitsealustest puistutest on üle 60 aasta vanad.

• Eesti metsades leidub kõige rohkem männikuid (31,1%), kaasikuid (29,3%) ja kuusikuid (18,9%).

• 2019. aasta raiemaht on SMI alusel (satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus lageraieteatistega) hinnanguliselt 11,3 miljonit tihumeetrit. 2018. aasta raiemaht oli 12,74 mln tm, 2017. aastal 12,51 mln tm.

• Kogu metsamaa tagavara aastane juurdekasv oli 2019. aastal 16,5 mln tm, majandusmetsade aastane juurdekasv 14,15 mln tm.

Allikas: Keskkonnaagentuur