Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/26/13027914t1h75e2.jpg)
6. mail esimesele lugemisele jõudev eelnõu annab valitsusele ja terviseametile suuremad õigused hädaolukorras. Nii on terviseametil õigus sulgeda koole või näiteks määrata viiruskoldes karantiin.
Laiemad volitused hädaolukorras lubavad kriisi kontrollida eriolukorra väljakuulutamiseta ning mitme osapoole aruteluta. «Selle konkreetse kriisi ajal oleme näinud, kus erinevatel juristidel on erinevad hinnangud, kellel on õigus üht või teist otsust teha. Kriisi ajal pole selliste vaidluste jaoks aega, nii et hea, kui on seaduses väga selgelt sõnastatud, mis on kellegi roll ja kust algab Vabariigi Valitsuse roll, mis on terviseameti õigused, mis on hädaolukorra meditsiinijuhi õigused ja mis on olukorrad, kus Vabariigi Valitsus peaks sekkuma,» kommenteeris sotsiaalminister Tanel Kiik rahvusringhäälingu uudisteportaalile.
Seadus lubab praegu terviseametil küll omavalitsustele ettepanekuid teha, ent karantiini kehtestada nad ei saa. Kui tekib olukord, kus ettepaneku osas võib tekkida vaidlusi, oleks sotsiaalministri sõnul mõttekam jaotada selged rollid.
Muudatused plaanitakse vastu võtta enne eriolukorra lõppu, et uues viirusepuhangus saaks vajadusel kiired otsused vastu võtta.