Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad

Peterburi tänav täpselt 103 aastat tagasi. Üks demonstratsioon vaheldus teisega üsna sageli. Foto: Shutterstock

Miks hukkus Vene impeerium XX sajandi hakul, kui ometi just seda perioodi peetakse kõige õnnelikumaks ajaks Vene impeeriumi ajaloo jooksul? Kust tuli see olemise talumatu surve, milleks toonane superriik valmis polnud?

Olen alati aukartusega vaadanud inimeste poole, kes söandavad ette võtta midagi nii kapitaalset kui mõne impeeriumi ajaloo lahtiseletamine ja -mõtestamine. Auhinnatud ajakirjanik Mihhail Zõgar märgib oma teosele siiski igaks juhuks saateks, et ta ei püüdnudki päriselt kirjutada Vene riigi täielikku ajalugu 1900.–1917. aastani, vaid pigem Vene ühiskonna ajalugu.

Ajalugu on inimeste nägu

Kuidas seda aga teha? Zõgar on valinud selleks kirju ning mahuka galerii persoone erinevatelt elualadelt. Intervjueerida pole neid enam võimalik, nii tulebki usaldada järele jäänud päevikuid, kirju ja memuaare, ent samuti ülekuulamistel antud tunnistusi. Paraku on selle kraamiga nii, et kahjuks on paljud neist valetanud, seda mitte ainult ülekuulamistel, vaid eriti memuaarides. Zõgar ei kahtle samas selles, et paljud valetasid täiesti siiralt, üldsegi kahtlemata selles, et räägivad tegelikult tõtt. Kirjuta siis!

Õnneks ei ole ta teemale lähenenud läbi akadeemilise tolmukihi, kuid on samas jäänud allikakriitiliseks. Muidugi lööb ajakirjaniku veri vahel siiski natuke välja ning autor annab järele kiusatusele oma hoolikalt liigendatud peatükkides keskenduda skandaalihõngulistele väidetele ja nende rõhutamisele alapealkirjades, neid küll enamasti siiski ümber lükates.

See oli muidugi väga põnev periood. Tegutseb täiesti omas kuldses ja läbipaistmatus rojalistlikus mullis hõljuv tsaar ­Nikolai II koos oma sugu- ja õukonnaga. Suur kirjanik krahv Tolstoi on pandud kirikuvande alla. Raja taga peavad mastaapseid, kuid segaseid plaane Lenin ja Trotski. Otse impeeriumi südames maurab Rasputin. Revolutsionäär pole mitte enam kutsumus, vaid kosmopoliitne elukutse. Tegutsevad äärmuslikud terroristid. Uuele siseministri kandidaadile võib peaminister põhimõtteliselt südamerahus kõike lubada, siseministri keskmine eluiga on niikuinii umbes paar aastat ja lubatud hüvedeni nad välja ei vea. Esseeride partei juht Jevno Asef korraldab Lääne-Euroopast Venemaal toimuvaid julmi terroriakte, kuid on ühtlasi Vene keisririigi salapolitsei agent ning põhimõtteliselt paljastab vasaku käega seda, mida paremaga teeb.