Terviseamet: reisimisega võiks veel veidi tagasi hoida (7)
6. mai 2020, 14:26
/nginx/o/2020/04/15/13055730t1h0d3e.jpg)
Alates 15. maist avavad kõik Balti riigid omavahelised piirid ja seetõttu on oodata suuremat inimeste liikumist. Kui alustataksegi reisi näiteks Lätti või Leetu, siis tuleb meeles pidada, et olukord maailmas pole endine ja viirus levib veel mõnda aega.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul tuleks autodes kättesaadaval hoida kindlasti desinfitseerimisvahend, sest seal puudub enamasti võimalus käsi pesta.
«Sõidu alustamisel tuleks ka näiteks autorool üle desinfitseerida, sest koroonaviirus pole ainus nakkus, mis kehva kätepesu juures võib levida,» selgitas Kadai ja ütles, et hoiab ise samuti desovahendit autos.
Olgugi, et alates mai keskpaigast on võimalik Balti riikides ringi liikuda, siis kas terviseameti arust on üldse selline käik mõistlik. «Reisimisega võiks hetkel end veidi tagasi hoida. Tuleks selle vajalikkuse üle kindlasti mõelda, sest tihtipeale puututakse kokku erinevate ja võõraste inimestega. Sellega suurendatakse nakatumise riski,» sõnas Kadai, kes soovitas ka puhkuseplaanid reisimise osas veidi tulevikku suunata.
Päev-päevalt leevendatakse piiranguid ja elu hakkab tasapisi normaliseeruma. Avatakse kaubanduskeskused, muuseumid ja kirikud. See võib kaasa tuua haiguspuhangu teise laine. Kui tõenäoline üldse hetkel selline asi on? Mida enam inimesed liiguvad, seda suurem on ka võimalus nakkuse levikuks.
«Praegused leevendused ei tohiks mingit teist lainet kaasa tuua. Seda oleme näinud teiste riikide näitel, kes on sarnaseid meetmeid kasutusele võtnud,» arvas Kadai. «Siiski, hoolimata nendest leevendustest, peavad inimesed endiselt järgima kohusetundlikult endiselt kehtivaid reegleid. Sellisel juhul peaks olema ohutus tagatud. Haiged inimesed peavad ikkagi kodus olema ja mitte viibima kaubanduskeskustes või matkaradadel, kus teistega kokku võib puutuda.»
Üha enam räägitakse, et inimestel tuleks ikkagi rohkem kanda maski. Seda nii ühistranspordis kui ka peagi avatavates kaubanduskeskustes. Seda kinnitas ka Kadai, kes selgitas, et see on inimeste endi kaitseks. Riskigruppi kuuluvad isikud võiksid siiski kaaluda, kas neil on tõepoolest tarvis kaubanduskeskusi külastada.
Hooldekodud on olnud eriolukorras äärmiselt valvsa tähelepanu all ja enamik nendest püsinud suletuna väga kaua. Peagi võib ka seal muutusi oodata, sest need on juba arutamisel. Inimesed võivad peagi kohtuda vabas õhus. «Külastuspiirangute leevendamise peale oleme mõelnud, sest seal on emotsionaalne ja inimlik faktor väga tugev. Seal viibivad inimesed, kes soovivad lähedasi näha ja nendega rääkida ka päris elus, mitte ainult telefoni teel.»
Kultuuriministeerium valmistab ette dokumente kriisikomisjonile ja nendes arutatakse inimeste arvu üle avalikel üritustel. Terviseamet ei oska anda numbriliselt täpset arvu, mitu inimest võiks maksimaalselt üritustele kokku koguneda, sest kõik sõltub sündmusest. Näitena tõi Kadai innovaatilisest ideest, kus Saku Suurhalli parklasse plaanitakse autokino või autokontserti ja siis sellisel juhul polegi piirangut tarvis.
«Sõltub tingimustest. Kui on piisavalt ruumi, kuhu inimesi hajutatult paigutada, võib seal rohkem inimesi olla, kuid eelkõige tuleb reegleid järgida,» nentis Kadai.
Tippsportlased saavad üha enam võimalusi sportimiseks, kuid on tavainimesi, kes on sisuliselt liikumatult püsinud peaaegu kaks kuud. Pole eriolukorra tõttu saanud üheski spordisaalis käia oma tervist parandamas. Terviseamet on sellest probleemist teadlik ja tunnetab inimeste kiusatust treenida.
«Mõistlik on nende leevendustega alustada järk-järgult ja arvestada tuleb, et kõik ei taastu kohe. Sportimisvõimalused tasapisi juba avanevad, sest võib kasutada välijõusaale ja ka mõned sisejõusaalid avavad uksed,» pakkus Kadai, kes selgitas, et kõikide leevenduste puhul hinnatakse hetkeolukorda Eestis.
Peagi möödub eriolukorra algusest kaks kuud ja väljas on üha ilusamad ilmad. Inimesed soovivad üha enam väljas liikuda ja võib-olla muututakse laisemaks ka hügieeni osas. Kõik see annab võimaluse koroonaviiruse leviku kiirenemisele. Kadai selgitas, et kindlasti ei saa seda välistada ja võibki levik uuesti kiireneda, kuid märgid näitavad paremuse suunas. Siiski tuleb vähemalt ajutiselt võtta kehtivaid reegleid selliselt, et need võivadki alatiselt käiku jääda.
«Täna on tugev eeldus, et Covid-19 viirus käitub nagu teisedki koroonaviirused ehk levib ennekõike hooajaliselt. See võib näida ekslik, et suvel ei olegi ägedaid ülemiste hingamisteede haigusi. Neid on küll vähe, aga ikkagi olemas.»
Kevad toob kaasa ka rohkelt puuke ja Kadai kinnitab, et need kaks viirust ei tohiks üksteist segada ehk mõlemat haigust on võimalik korraga põdeda. «Need tabavad organismi erinevaid osi ja seetõttu on haiguskulgu väga raske ennustada. Selleks tuleks eksperiment sooritada, mida ei soovi kellelegi.»