Marti Aavik: iga päev maksab (1)
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
9. mai 2020, 10:44
/nginx/o/2020/05/09/13092601t1hdb10.jpg)
Mis oleks, kui raha uuringutesse juurde valades saaks tõhusa koroonavaktsiini kätte üks päev varem, küsivad majandusprofessorid Pierre Azoulay ja Benjamin Jones eilses ajakirjas Science.
Ainuüksi USA sisemajanduse kogutoodangu kaotus on ühes päevas 18 miljardit dollarit. Kui lisainvesteering vaktsiini on sellest väiksem, on see isetasuv, kirjutavad Azoulay ja Jones, piltlikustades mõttekäiku vaktsiiniuuringutele kuluva raha väiksusest võrreldes karantiini kahjudega.
See peaaegu näppude peal arvutus on oluline mõistmaks, millise kaaluga on vaktsiinide arendamisel aeg. Iga päev maksab.
Praeguseks on teada 115 vaktsiinikandidaati. Nagu kõik harrastusviroloogid kodudes juba kuulnud on, ei ole asjatundjate jaoks ületamatult raske mõelda välja vaktsiiniideed, mis võiks (!) töötada. Küsimus on selles, milline neist päriselt töötab, nii et viirus vaktsineeritule külge ei hüppa ja vaktsiin ise kahju ei tee. Selleks on kliiniliste uuringute erinevad faasid ehk põhimõtteliselt katsed vabatahtlike inimeste peal – need võtavadki aega. Praeguseks on kliiniliste katseteni jõudnud viis vaktsiini.
PÄEVA KOMM
Eesti-suguse väikeriigi jaoks on omamoodi suur ime, et meilgi on inimesi, kes sellest võidujooksust osa võtavad.
Loomulikult ootame kõik uudiseid sellest, et viimaks ometi oleks lahendus käes. Kahjuks ei ole mitte ainuski vaktsiin jõudnud veel kaugemale kliiniliste uuringute esimesest faasist, mis tähendab proovimist üpris piiratud hulga vabatahtlikega. Ees on veel mitu tarvilikku etappi, et veenduda nende tõhususes ja ohutuses.
Professorid Azoulay ja Jones soovitavad USA valitsusel rahastada võimalikult paljusid vaktsiiniuuringuid, et suurendada märki tabamise tõenäosusest. Lõpuks ei ole ju vahet, kas Ameerika on esimene, nagu ütles president Trumpi loosung. Oluline on saada toimiv vaktsiin – tulgu ta milliselt maailma servalt tahes.
Eesti-suguse väikeriigi jaoks on omamoodi suur ime, et meilgi on inimesi, kes sellest võidujooksust osa võtavad. Eestis on kogu koroona-asjanduse uurimiseks, sh sotsiaalteaduslikud ettevõtmised, otsustatud teadlastele lisaraha anda umbes kuus miljonit eurot ning veel kaks miljonit senisest riigiasutuste uuringutellimuste rahapajast on koroonale ümber suunatud. Peame siis pöialt, nagu oleme harjunud kaasa elama oma sportlastele.