Margus Punab: kaks epideemiat

Margus Punab. Foto: Kristjan Teedema

Kui kallid võivad olla epideemia olukorras tehtud valeotsused pikaajaliselt, näitab meile taasiseseisvunud Eesti esimese epideemia kogemus, kirjutab meestearst Margus Punab.

Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et praegune koroonakriis on meil juba teine epideemia taasiseseisvunud Eestis. Täpsustuseks võib veel lisada, et see on tegelikult teine viirushaigusest põhjustatud epideemia. Tähtis on veel see, et esimene epideemia pole tänaseni lõplikult kadunud, vaid kulgeb meie seas vaikse aktiivsusega edasi. See vaikne aktiivsus tähendab praegu kaheksa korda kõrgemat haigestumist, kui on Euroopa Liidu keskmine.

Tähtis on ka see, et esimese epideemia algfaasis tehtud riiklikke valeotsuseid maksab riik – loe: maksumaksja, see tähendab sina, mina, meie kõik – kümnete miljonitega kinni tänase päevani. See näitab, kui kallid võivad olla epideemia olukorras tehtud suured valeotsused.

Esimesena tabas meid HIV epideemia. Kahjuks ei oska keegi praeguseni öelda HIV-positiivsete tegelikku arvu Eestis. Teame, et 2019. aasta 31. detsembri seisuga on Eestis HIV tuvastatud 10 079 inimesel, nende hulgast on aids diagnoositud 567 inimesel. 2019. aastal tuvastati HIV 178 korral ja sel aastal on uute HIV-positiivsete testide arv seni 50.

Võrdluseks 6. mai terviseameti andmed Covid-19 haigete kohta Eestis: viirus on tuvastatud 1713 inimesel, haiglaravi vajas samal päeval kogu Eestis 67 inimest, neist neli olid juhitaval hingamisel. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 56 inimese elu. Lisada tasub kindlasti seda, et erinevalt Saksamaast ei eristata Eestis, kas inimene sureb koroonaviiruse põhjustatud haiguse tagajärjel või koos viirusega. Samuti ei tea me praegu veel midagi viiruse tegeliku leviku kohta, sest kogu Eestis oli selleks kuupäevaks tehtud 58 955 esmast viirusanalüüsi. Viiruse tegeliku leviku kohta saame tõesema info alles kuude ja lõpliku vast alles aastate pärast.