Biojäätmete konteiner või komposter on peagi kõigile kohustuslik

Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peavad aga kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete liigiti kogumise ja äraveo tekkekohalt, kui kohapeal kompostida ei saa. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kolme aasta pärast peaksid kõik saama oma biojäätmed eraldi konteinerisse panna. Kodune kompostimine on sellele jätkuvalt alternatiiv, seda ka kortermajades, kui ühistus leidub asja eestvedajaid.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Murumaa selgitas, et biojäätmete liigiti kogumine on juba praegu kohustuslik, kuid paljudes piirkondades ei ole nende äravedu korraldatud: 2019. aasta alguse seisuga olid need korraldatud jäätmeveo hangetesse lisatud vaid 27 omavalitsuses.

Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peavad aga kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete liigiti kogumise ja äraveo tekkekohalt, kui kohapeal kompostida ei saa. „Kortermajadel tähendab see enamasti biojäätmete konteinerit. Eramajades on kompostimine levinud ja selline praktika saab jätkuda. Aga ka eramajades peaks saama biojäätmeid jäätmevedajale üle anda, kui kompostimiseks puudub võimalus või soov,” sõnas ta.

Võõras, aga huvipakkuv

Kompostimine on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul ühistutele pigem uus teema, kuid pakub huvi. Mullu uuris liit koos Kompostiljoniga kahesaja kolmekümne Eesti korteriühistu arvamust. Selgus, et nad ei ole sellele mõelnud, sest keegi pole küsimust tõstatanud.

Küll aga huvitusid Jaadla sõnul kompostimisest suurtest linnadest väljapoole jäävad ühistud, sest neil on selleks vajalik maa-ala. „Enamik korruselamu fondist on maakonnakeskustes, mitte suurtes linnades, nagu ekslikult arvatakse,” oleks see tema sõnul tahtmise korral võimalus paljudele kortermajadele.