Kaitsevägi sai varjatud jälgimiseks täiendavad õigused

Copy
Kaitseväelane luureõppusel.
Kaitseväelane luureõppusel. Foto: Priit Simson / Postimees

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, millega antakse kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus näeb ette kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada kaitseväes või asuda koostööle kaitseväega.

Kavandatavate muudatuste kohaselt saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Kaitseväele antud ülesannet täpsustatakse, milleks on teabe kogumine ja töötlemine kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib kaitsevägi kontrollida isiku isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Isiku põhiõigustesse sekkumise korral kehtestatakse konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. Sätestatakse, et isikut kelle põhiõigusi ja -vabadusi on piiratud ning kes selle tegevuse käigus on tuvastatud, teavitatakse toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast kogutud teabe salastatuse kustumist. 

Täiendatakse ka õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet julgeolekuasutuste seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus leidis, et kui kaitsevägi teostab varjatud jälgimist, siis ta ei peaks seda jätma ainult enda teada.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Johannes Kert. Tema sõnul seisneb muudatuse peamine sisu selles, et kui kaitseväel on vaja oma territooriumil või ajutises õppuste piirkonnas teostada kellegi varjatud jälgimist, siis muudetud seaduse kohaselt kaitsevägi võib seda teha, kuid peab sellest informeerima kaitsepolitseid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 riigikogu liiget.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles