Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2020/05/13/13100113t1h3b73.jpg)
Eelarve puudujääk oli viimasel kahel aastal plaanitust üle 200 miljoni euro suurem, seda hoolimata eelarvenõukogu korduvatest hoiatustest ja kiirest majanduskasvust – see juhtus ajal, kui maksutulu kasvas keskmiselt üheksa protsenti aastas, selgub riigikontrolli ülevaatest. Enim on rahandusministeeriumil raskusi olnud aktsiisilaekumiste ennustamise ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise hindamisega.
Lisaks tehti riigikontrolli ülevaates kindlaks, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel on puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud.
«Praegune aeg annab hinnangu vahepeal levinud suhtumisele, et «reservid põlevad kasutult» ja tuleks kasutusele võtta või et Eestil on ruumi laenamiseks palju ning seda tuleks ka kohe teha,» ütles riigikontrolör Janar Holm. «Praegu võime end tunda õnnelikuna, et vaatamata varude kiirele vähenemisele viimastel aastatel on koroonaviirusest tingitud kriisi alguseks keskvalitsuse reserve veel siiski mõnevõrra järel,» lisas ta, kuid toonitas, et vastutustundlikku eelarvepoliitikat läheb eelseisvatel aastatel veelgi rohkem vaja.
Rekordiline miinus
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul jagab riik muret välistoetuste kasutamise ebatäpse ennustamise pärast ning selle peamised põhjused on teada. «Osa ehitushankeid ja ka muid hankeid paratamatult luhtub ja kallineb. Tuleb ette ka seda, et kavandatud reformid venivad, ning esineb eksimusi toetuste sihtrühmade hindamisel. Välistoetuste laekumise tegelikust suuremana prognoosimise põhjuseid plaanime eraldiseisvana kaardistada, analüüsida ja lahendused leida,» ütles ta.
Suured prognoosimisvead ja kulutamisvajadus viisid hoopis reservide sulamiseni.
Riigikontrolör Janar Holm
Suurte prognoosivigade peamiseks põhjuseks nimetas rahandusministeerium oskamatust hinnata 2017. aasta alkoholiaktsiisi muudatuste mõju, kuna piirikaubanduse ennustamine oli uus tegur. Riigikontrolli hinnangul ei saanud maksumuudatuste risk suur olla, kuna sellest tulenevale ebamäärasusele pööras tähelepanu ka eelarvenõukogu, kes pidas riigieelarve tulude prognoosi liiga optimistlikuks.
/nginx/o/2020/05/13/13100144t1h02ef.jpg)
Lättemäe sõnul on eelarve seire protsessi, piirikaubanduse hindamise mudeleid ja eelarvepositsiooni prognoosi metoodikat tõhustatud. Hea tulemuse näiteks on möödunudaastane alkoholiaktsiisi langetamise prognoos, mis vastas tegelikule olukorrale.
Ülevaate käigus täheldas riigikontroll valitsuste teadlikku kaugenemist rahaliselt tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi. Nii aastal 2018 kui ka 2019 kulutas riik saadud tulust sadu miljoneid rohkem, vastavalt 208 ja 220 miljonit eurot. Kiire majanduskasvu aastatel, kui maksutulu kasvas keskmiselt üheksa protsenti aastas, ei piisanud sellest siiski kulude katteks. Eelarvepuudujääk suurenes, reservid kahanesid ning riik lükkas kulude kasvu ohjeldamise või ohjeldamata jätmise otsused sageli edasi.
«Eelarvenõukogu, Eesti Pank ja paljud eksperdid kordasid aastaid mantrana, et headel aegadel tuleb koguda kriisiaastateks. Paraku valitsusel viimastel aastatel varude täiendamise plaani ei olnud ning suured prognoosimisvead ja kulutamisvajadus viisid hoopis reservide sulamiseni,» märkis Holm. Tunamullu suurenes keskvalitsuse miinus likviidsusreservis ligi 180 miljoni euro võrra, jõudes rekordilise 642 miljoni euroni. Likviidsusreservi hoidsid vee peal ainult töötukassa ja haigekassa reservid.
See aasta on veel hullem: tulude poolt tõmmati allapoole, aga kulusid ei kärbi keegi.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond)
2019. aasta esimestel kuudel toimus riigikogu valimiste kampaania, mille käigus anti suuri ja kalleid lubadusi, kuid mõni päev pärast valimisi teatas rahandusministeerium kiirelt kasvanud eelarvepuudujäägist. Keskvalitsuse 2018. aasta riigieelarve kogutulude ja -kulude vahe oli kasvanud planeeritust kaheksa korda suuremaks: kavandatud miinus oli 29 miljoni euro asemel 237 miljonit eurot. Ainult tänu kohalikele omavalitsustele, haigekassale ja töötukassale, kelle tulud ületasid kulusid, piirdus kogu valitsussektori puudujääk «kõigest» 120 miljoni euroga.
Hapu seis
Riigikogu rahanduskomisjoni ja reformierakonna liikme Aivar Sõerdi sõnul on riigirahanduse seis hapu, kuna möödunud aastal lubas valitsus vähendada struktuurset puudujääki 2018. aasta 1,7 protsendilt SKTst 0,5 protsendi võrra, kuid rahandusministeeriumi kevadisel hinnangul oli see kasvanud 1,9 protsendini. Pealegi pole koroonaviiruse põhjustatud eriolukorra tõttu valitsusel sel aastal kohustust eelarvepositsiooni parandada.
«See kõik juhtus headel aegadel, kui majanduskasv oli neli protsenti. See aasta on veel hullem: tulude poolt tõmmati allapoole, aga kulusid ei kärbi keegi, eelarve kulud täidetakse ministeeriumides ära nii, nagu nad esialgses eelarves olid,» tõdeb Sõerd.
Tema hinnangul võivad maksulaekumised tänavu jääda lisaeelarves prognoositust veel väiksemaks, kuna kolme esimese kuu käibemaksu laekumine kahanes aastaga 20 protsenti, kuid lisaeelarves arvestati kuue- kuni seitsmeprotsendise vähenemisega.
Puudujääk kasvab
- Valitsus ei saavutanud 2019. aastaks seatud eesmärki vähendada valitsussektori struktuurset puudujääki aastaga vähemalt 0,5% võrra SKTst. Rahandusministeeriumi hinnangul see halvenes 0,2% võrra ja ulatus 1,9%ni.
- Eelarvenõukogu hoiatab, et juba kahel viimasel aastal on puudujääk kujunenud oodatust suuremaks ja toonud kaasa eelarvereeglite rikkumise, mistõttu on tähtis, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigi rahanduse pikemaajalise vaate koos plaanitavate sammudega tasakaalu taastamiseks.