Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tuleb volikogu käesoleva aasta esimesel istungil välja seadusandliku initsiatiiviga tõsta oluliselt hooletusse jäetud kinnistute omanike trahve, kuna senised madalad trahvimäärad ei sunni omanikke oma kinnisvara korda tegema.
Vitsuti sõnul on Tallinnas, eriti kesk- ja vanalinnas palju hooletusse jäetud kinnistuid, kuid trahvid, mida saab nende omanikele määrata, on nii väikesed, et need ei sunni kuidagi inimesi või juriidilisi isikuid oma kinnisvara korda tegema. Näiteks oli üks kinnistuomanik teinud ettepaneku, et ta maksab korraga viie aasta trahvid ära, et teda rohkem ei tülitataks.
«Eile toimunud nõupidamisel kuulasin ära kõigi asjaomaste ametite esindajate seisukohad ning jõudsime ühiselt järeldusele, et kinnistuomanike mõjutamiseks on vaja oluliselt vaja tõsta trahvimääru,» ütles Vitsut Postimehele. «Praegused trahvimäärad on naeruväärselt väikesed ning need ei pane enam kedagi tegutsema.»
Trahvimäärad tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja ehitusseadusest. Ettekirjutusi ja trahve teeb Tallinnas põhiliselt mupo, aga ka muinsuskaitseamet ja linnaosavalitsused. Ehitusseaduse järgi saab eraisikut trahvida kuni 300 trahviühikuga ehk 1200 euroga. Juriidilise isiku puhul on trahv kuni 32 000 eurot.
Vitsut ütles, et linnavolikogu selle aasta esimesel istungil 26. jaanuaril tuleb ta välja seadusandliku initsiatiiviga muuta neid kahte seadust, nii et eraisikule saaks määrata trahvi kuni 50 000 ja juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.
«Need on maksimummäärad, mida rakendatakse tavaliselt siis, kui rikkumine tuleb ette juba mitmendat korda,» selgitas Vitsut.
Tallinna kesklinna valitsuse avalike suhete juht Ivo Parbus mainis, et peale trahvimäärade suurendamise on hooletusse jäetud kinnistute omanike korrale kutsumisel oluline ka sundvõõrandamise korra lihtsustamine. Praegu ei soovi ükski linnaosavalitsus seda ette võtta, kuna vastav protsess on äärmiselt keeruline. Pealegi peab kohalik omavalitsus leidma raha, millega kinnistu ära osta ja korda teha.
«Kui on ilmselge, et kinnistu omanik ei kavatse midagi ette võtta, siis võiks sundvõõrandamine ikka lihtsam olla,» ütles Parbus. «Võiks ka nii olla, et mitte kohalik omavalitsus korraldab sundvõõrandamist, vaid riik paneb kinnisvara näiteks enampakkumisel müüki. Ostu-müügilepingusse kirjutataks aga sisse tingimus, millise aja jooksul peab olema kinnistu korda tehtud.»