Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/10/09/4575671t1h9304.jpg)
Viirusepuhangu ajal soovitati vastupidi tavareeglitele panna kõik jäätmed ühte kilekotti ja olmejäätme sekka, et vältida nakkuse levimist. Keskkonnaministeerium toonitab, et see oli ajutine kord.
«Kui koroona nakkusoht on olemas, siis soovitame mitte liigiti koguda, vaid pakendada rohkem kilekottide sisse oma kaitsevahendeid, maske, kindaid. Ja kui kodus on nakkusohtlik inimene, siis üldse mitte jäätmeid liigiti koguda, vaid kõik prügi segaolmejäätmetesse panna,» ütles keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadve Vikerraadio raadio uudistesaates.
Made Saadve sõnul peab iga inimene hindama viiruse levikuvõimalust oma peres ja otsustama, kas saab prügi hakata uuesti liigiti koguma või mitte. «Peaeesmärk on jäätmete liigiti kogumisel, väga lõdvaks ei tasu siin ennast lasta. Leevenduse soovitus oli ajutine ja see ei jää kindlasti kehtima,» lausub Saadve.
Jäätmete kogumisel soovitab Saadve mängida prügikastide suurusega. «Näiteks, suurem prügikast jätke pakendite kogumiseks ja väiksem biojäätmetele ja segaolmejäätmetele, mida tekib ka vähem.»