Poliitikute ootamatu sõnaahtrus. Palgalisa annetamise lubadust katab saladuseloor

Foto: Sander Ilvest

• Pea pooled Isamaa fraktsiooni liikmed tagastasid palgatõusuna saadud raha
• Pea pooled riigikogulased jätsid päringule vastamata
• Kolmandik riigikogu liikmeid annetasid või tagastasid palgalisa

Postimees uuris 101 riigikogu liikmelt ja kõigilt ministritelt, mida nad aprilli lõpus palgatõusuna saadud lisarahaga eriolukorras tegid. Pooled riigikogulased jätsid küsimusele üldse vastamata, ülejäänud väitsid, et on selle raha annetanud või olnud muidu pikaajalised annetajad. Oma väidet tõestama olid valmis vähesed.

Aprilli alguses tõusis kõrgemate riigiteenijate, sealhulgas riigikogulaste ja ministrite palk, nagu seadus ette näeb. Õnnetuseks sattus palgatõus koroonakriisist tingitud eriolukorra ajale, mil üha rohkem ettevõtteid teatas palgakärpest ja koondamisest. Samal ajal tõusis riigikogu liikme brutopalk 321 eurot, fraktsiooni või komisjoni asejuhi palk 370 eurot, fraktsiooni või komisjoni juhi ja ministri palk 420 eurot.

Niisiis asusid poliitikud tegutsema. Riigikogus kõneldi, et majanduskriisi ajal on parlamendi liikmetele moraalselt vastuvõetamatu palgatõusuga vastu võtta, ning fraktsioonid kutsusid üles seda riigile tagastama või annetama. Koalitsioonierakonnad algatasid eelnõu kõrgemate riigiteenistujate palga vähendamiseks.

Reedestel andmetel saab kindlalt öelda, et 30 saadikut annetas või tagastas kogu lisandunud palgaraha või osa sellest. Oma väite kinnituseks saatsid nad rahaülekandest kuvatõmmise või kinnitasid annetuse saamist organisatsioonid, keda toetati. Poliitikute vastuste põhjal Postimehele võib väita, et vaid kolmandik riigikogu liikmetest annetas või tagastas oma palgalisa, millest tuli kokku 11 000 eurot.

Veel ligi 20 riigikogulast väitis, et annetas, kuid ei soostunud väidet täpsustama või andis ebamäärase vastuse.

Palve annetuse tegemist tõestada tekitas poliitikutes lausa plahvatuslikke reaktsioone, mõni küsis, kas sellist infot nõuda on eetiline. «Aga äkki soovite hoopis PIN-koode?» oli näiteks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa (KE) reaktsioon.

«Kes on lubanud annetada, peab ka suutma seda tõendada,» leidis maksumaksjate liidu esindaja Lasse Lehis.

Keskerakond: «Aga ärge kirjutage!»

Keskerakonna fraktsioon, kes palgatõusu lähenedes oma liikmeid annetama õhutas, saatis Postimehe päringutele fraktsiooni ühisvastuse. Erakonna avalike suhete juhi Andres Kalviku sõnul fraktsioon annetamist ei kontrolli.

«Sõna maksab. Kui saadik nii ütleb, siis nii on,» põhjendas Kalvik. «Meie ikka usaldame oma saadikuid. Ega mina hakka neilt nõudma mingeid maksekorraldusi.»

Ta lisas, et annetuse kinnitamine kontoväljavõttega ei ole eetiline ega kohane – see on sügavalt isiklik ja südamest tehtud otsus. Kalvik ei soostunud ka ajakirjaniku ettepanekuga katta maksekorraldustel organisatsioonide nimed kinni ja kontrollida lihtsalt annetuse tegemise fakti.

Kuidas saab sel juhul annetamist kinnitada ja tagada läbipaistvuse? Kalvik vastas: «Aga siis ärge kirjutage!»

Keskfraktsiooni ühisvastusest selgub, et saadikud on annetanud palgalisa muuhulgas järgmistele organisatsioonidele: Eesti Toidupank, MTÜ Loomade Hoiupaik, Purtse Vabatahtlik Pääste MTÜ, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu streigifond, Eesti Vähiliit, SA TÜK Lastefond ja MTÜ Loomakaitse Selts. Samuti on poliitikud rahaliselt toetanud eriolukorraga seotud hädade leevendamist, raamatutrükkimist ja üht puudega lapse perekonda.

Postimees tegi mõned päringud, et saada aimu, kui palju Keskerakonna fraktsiooni saadikute «sõna maksab». 13. mail polnud Toidupank Keskerakonna fraktsiooni liikmetelt annetusi saanud. «Aga maikuu pole veel ka läbi,» sõnas Toidupanga projekti- ja kommunikatsioonijuht Liina Peäske.

«Maikuus meile annetusi tehtud ei ole,» kinnitas Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Triinu Tänavsuu 12. mail. Lähemal uurimisel selgus, et üks riigikogulane oli palgatõusuna saadud raha annetanud, kuid mitte aprilli lõpus, palgapäeval, vaid sümboolselt aprilli esimesel päeval, mil hakkas kehtima indekseerimisest tulenev kõrgem palk.

Ühe annetuse laekumist fraktsiooni liikmete seast kinnitasid Purtse Vabatahtlik Pääste MTÜ, MTÜ Loomade Hoiupaik ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

MTÜst Loomakaitse Selts kinnitati, et neile on tulnud ühe riigikogulase annetus, mis on juba aastaid laekunud iga kuu.

Eesti Vähiliit ei saanud Postimehele kinnitada, kas keegi keskfraktsioonist on neile viimasel ajal annetanud.

Oli ka neid Keskerakonna liikmeid, kes otsustasid Postimehele otse vastata. Kolm neist ütlesid, et on annetuse teinud, kuid kinnitust ei soovinud saata ja jäid kindlaks fraktsiooni positsioonile.

«Ma ei taha, et mind peetakse parasiidiks, kes imeb riigi rahakotist. Ma olen kasulik ühiskonna liige ja riigikogu koht on mul välja teenitud. Ma pole poliitiline broiler. Ja kui ma saan sellise kirja, siis see solvab mind, kuna te arvate, et olen parasiit. Ma ei ole kohustatud kellelegi raha andma. Ma tegin seda alati vabatahtlikult,» reageeris küsimusele Viktor Vassiljev.

Kohustust annetada pole ajakirjanik siiski maininud, kuid Vassiljev ei soovi maksekorraldust näidata. «Kui ma näitan seda teile, siis te seote minu nime kaudu antud organisatsiooni Keskerakonnaga, aga nad absoluutselt pole selles huvitatud,» põhjendas poliitik.

Vastati ka nii, et sellest polnud võimalik selget vastust välja lugeda. «Omalt poolt lisan vaid, et enamik meist, mina kaasa arvatud, oleme heategevuslikult raha jaganud juba ammu enne praegust eriolukorda. Sama jätkame kindlasti ka tulevikus seda tegevust kärarikkalt reklaamimata,» sõnas näiteks Enn Eesmaa.

Kersti Sarapuu, kes on keskfraktsiooni esimees ja kutsus märtsis üles annetama, vastas, et tema on annetanud mitte ainult palgatõusu osa, vaid terve kuupalga, kuid millal ja kellele, ta ei avaldanud.

Riigikogulastelt ja organisatsioonidelt laekunud vastuste põhjal võib öelda, et 25 Keskerakonna liikmest on lisandunud palgaraha kindlalt annetanud viis: Siret Kotka, Oudekki Loone, Dmitri Dmitrijev, Natalia Malleus ning veel üks, kelle nime me ei tea. Veel viis saadikut on enda sõnul annetanud: Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorin, Viktor Vassiljev, Kersti Sarapuu ja Enn Eesmaa. Ülejäänud 15 saadiku kohta info puudub.

EKRE kogus ise kinnitusi

EKRE fraktsioon teatas, et nemad annetavad palgatõusuna saadud raha majanduskriisi jooksul ja küsivad fraktsiooni liikmetelt ülekande kinnituseks väljatrükid. Fraktsiooni nõuniku-sekretariaadijuhataja Age Minka sõnul on kõik fraktsiooni liikmed selle ka saatnud, kuid ajakirjanikele neid ei näidata.

Minka sõnul on enamik EKRE riigikogulasi annetanud ühe kuu palgatõusu osa, kuid on tehtud ka suuremaid annetusi.

Fraktsiooni juhi Siim Pohlaku sõnul on riigikogulased teinud rahalisi või muid ainelisi annetusi kümmekonnale organisatsioonile, näiteks Eesti Punasele Ristile, MTÜ-le Aitame Elule, Rakvere Haiglale, Kaitseliidule, MIA lastekeskusele ja Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondile.

«Mitu abisaajat ei soovi oma nime avalikustamist, mistõttu palume teil mõista, miks me ei soovi avalikkusega jagada maksekorralduste väljavõtteid,» ütles Pohlak.

Pea poolte EKRE saadikute annetuste kohta on Postimees saanud kinnituse organisatsioonidelt. Kuid selgus, et vaatamata fraktsiooni ilusale läbipaistvusežestile leidus annetusi, mis olid märksa väiksemad kui palgatõusuna saadud raha. Oli aga ka neid, kes annetasid suurema summa.

Merry Aart toetas 500 euroga põllumajandusteadlase Viive Rosenbergi raamatu trükkimist. «Kuna hindan väga põllumajandusteadust ja olen aastaid seda valdkonda toetanud (mitte ainult rahaliselt), siis ei võta seda ülekannet ka kui palgalisa annetamist, vaid kui teadlase elutöö kaante vahele jäädvustamise toetamist,» selgitas Aart.

Tiit Kala sõnul kandis ta oma palgalisa 265,6 eurot eraldi arvele ning kavatseb selle kasutada annetusteks. Selleks ajaks, kui meie vestlus aset leidis, oli ta enda sõnul annetanud 80 eurot Räpina mõisa härrastemaja saali restaureerimise toetuseks.

Endine Toila gümnaasiumi direktor Riho Breiveli annetas koolile sülearvuti. «Kooli arvutispets otsis välja arvuti ja mina kandsin summa oma arvelt üle, rahal ei ole aadressi küljes. Kas see on palgatõus või muu teenistus, ei ole minule tähtis.»

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul annetas ta palgatõusu osa Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondile. Kinnitust annetusest ta ei saada. «Soov, et ma peaksin enda sõnu pangaülekande koopiaga tõestama, on ausalt öeldes solvav. Justkui oleks põhjust minu sõnades kahelda.»

Urmas Espenberg teatas sotsiaalmeedias, et annetas suurema osa palgalisast MTÜ-le Aitame Elule. Tõendada ta seda aga ei tahtnud.

Helle-Moonika Helme annetas enda sõnul kahele organisatsioonile. «Mingeid dokumente ma saatma ei hakka, annetamine on piisavalt isiklik ja privaatne tegevus. Selle eksponeerimine üldjuhul ei ole eetiline.»

Kokku vastasid Postimehe päringule vähem kui pooled EKRE saadikud.

Isamaa kõige avatum

Fraktsiooni nõuniku Karl Sander Kase sõnul otsustasid isamaalased palgalisa annetada või riigile tagastada. Nendelt on Postimees saanud kõige rohkem kinnitusi: 11 liikmest kaheksa kohta on teada tagastamise või annetamise summa, kahe saadiku annetust on kinnitanud selle saaja.

Rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk annetas palgalisa Jõgevamaa Naiste Tugikeskusele. Riigikaitsekomisjoni juht Andres Metsoja annetas 350 eurot, kuid soovis jätta annetuse saaja nime avalikustamata. Majanduskomisjoni juhi Sven Sester annetas saadud lisaraha Eesti Punasele Ristile koroonaviirusega nakatunud tervishoiutöötajate toetamiseks ning fraktsiooni esimees Priit Sibul annetas Võrumaa lasterikaste perede ühingule.

Heiki Epner toetas oma palgast Pahkla Camphilli Küla. «Nad teevad tänuväärset tööd puuetega inimestega tegelemisel. Ja eks nad peavad leidma endale uusi abistajaid, kuna kriisi alguses välismaa vabatahtlikud lahkusid.»

Riigikogu asespiikri Helir-Valdor Seeder annetas enda sõnul oma brutopalga tõusuna lisandunud 420 eurot heategevuslikul eesmärgil, kuid kinnitust ei saatnud.

Tarmo Kruusimäe, Mihhail Lotman, Raivo Tamm ja Üllar Saaremäe tagastasid palgatõusuna saadud raha riigile. «Riigile tagastamine tundus antud hetkel õiglane. See ei välista, et teen tulevikus annetuse ka mõnele organisatsioonile või üksikisikule,» selgitas Saaremäe.

Ka riigikogus ametnike ametipalkade vähendamist võimaldavat eelnõu vedanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits tagastas raha riigile. «Ei annetanud, sest annetada ehk jagada saab vaid leiba oma laualt. Ma printsipiaalselt ei saa nõustuda, et seekordne kõrgemate riigiteenijate palgatõus on kohane,» selgitas Ladõnskaja-Kubits.

Isamaa fraktsioonist jättis ainsana päringule vastamata Siim Kiisler.

Reformierakondlased ei vaevu vastama

Reformierakond leppis samuti fraktsioonis kokku, et palgalisa annetatakse, kuid seda ei kontrollita.

«Oleme fraktsioonis kokku leppinud, et solidaarsuse näitamiseks annetame palgatõusu, aga kuhu, see on iga fraktsiooni liikme enda valik,» selgitas fraktsiooni juht Kaja Kallas. Kuna annetamine on isiklik asi, ei hakata seda afišeerima, sest fookus on heategemisel.»

«Ma pigem lõpetan annetamise, kui hakkan seda tõendama. Aga selletagi kriis vähendab riigikogu palka, mitte ei tõsta. Nii juhtus ka masu ajal,» ütles Jürgen Ligi. «Võin teile kinnitada, et olen annetanud korduvalt ja ka sel aastal olen juba annetusi teinud. Kellele ja kui palju, on puhtalt isiklik küsimus, mida ma ei avalikusta,» vastas pärast korduvaid kirju ja kõnesid Hanno Pevkur.

Eesti Punase Risti kinnitusel laekus neile mais kolm annetust Reformierakonna fraktsiooni liikmetelt. TÜ Kliinikumi Lastefondi kinnitusel on aasta algusest 12. maini teinud organisatsioonile annetuse reformierakondlased Madis Milling ja Liina Kersna, kes on ühtlasi organisatsiooni püsiannetajad.

Vaatamata sellele, et fraktsioonis oli kokkulepe lisanduv palgaosa annetada, ei vastanud 73 protsenti Reformierakonna saadikutest meie päringule, et annetamist kinnitada.

Kõik sotsid vastasid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liikmed otsustasid teha annetusi vastavalt sellele, kuidas õigeks peavad. Maksekinnitusi fraktsiooni juhtkonnale esitada pole vaja.

SDE fraktsioon vastas ainsana täies koosseisus, kuid kinnituse annetuse kohta saatis vaid korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik. «Kas te ei usalda mind?» küsis ta algul, keeldudes kuvatõmmist saatmast, kuid lõpuks siiski saatis.

Raik annetas palgalisa MTÜ-le Pereprojekt/Matveika, mis tegeleb erivajaduste lastega. «Minu hinnangul on Narva see linna poolt ebaõiglaselt jäetud toetuseta. Olen selle organisatsiooni muredega tegelenud ka varem,» lausus Raik.

Tema sõnul on kurb, et koalitsioonisaadikud, kes esitasid seadusemuudatuse palgatõusu ajutiseks peatamiseks ei nõua küsimuse edasist arutamist. «See seadusemuudatus lihtsalt kadus. Ja see on piinlik,» rääkis ta.

Toetusesaajad kinnitasid veel viie riigikogulase rahalist panust.

«Ei valeta, ei kandnud raha erakonnale või sugulaste MTÜdele, valisin organisatsioonid, mis toimivad, on pikalt tegutsenud ja seisavad minu jaoks oluliste murekohtade lahendamise eest,» lausus Riina Sikkut, kuid ei soovinud kinnitust saata. Tema 430-eurose annetuse saajad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Seksuaaltervise Liit, Feministeerium, Peaasi.ee ja Kiusamisvaba Kool kinnitasid tema toetust.

Jevgeni Ossinovski saatis päringule vastuseks Facebooki lingi, mille oli üles pannud viis minutit enne vastamist. «Kriis on kahtlemata löönud paljude MTÜde rahakotti valusalt, mistõttu on palgatõusu annetamine kena viis tõsta esile ja toetada veel mõnda organisatsiooni, kes hoolitseb olulise murekoha lahendamise või inimgrupi kaitsmise eest,» kirjutas Ossinovski. Kinnitust ta ei saatnud. Kuid temalt annetuse saamist kinnitasid Fridays For Future Eesti, Kiusamisvaba Kool, Eesti LGBT Ühing ja Peaasi.

Heljo Pikhofi sõnul on ta toetanud üht naist, kes on aastaid kannatanud perevägivalla all ning kellel viimaks õnnestus alustada koos lastega uut elu uues kohas. «Minu hinnangul peaksid paljud asjad siin elus põhinema usaldusel. Ka mainitud toetus on ennekõike minu ja annetuse saaja vahelise usalduse küsimus. Mõistetavalt ma ei saa ega tohigi tema nime nimetada,» vastas poliitik.

Ka Ivari Padari sõnul on ta oma palgalisa annetanud. «Mina võin ju omad annetused ka avalikustada, aga ma tean, et sama meelt ei pruugi olla toetuste saajad,» põhjendas ta kinnituse saatmisest keeldumist.

Ka fraktsiooni asejuhi Kalvi Kõva sõnul on annetamine annetaja ja annetuse saaja omavaheline asi. «Minu silmis on annetamine miski, millest ei tohiks olla kasu ehk kuulsusesära annetajale endale. See peaks tõepoolest kedagi aitama – on see ju annetamise eesmärk. Seega ei riku ma oma põhimõtet ja arvan, et annetuse avalikustamine peaks jääma ka sel korral annetuste saajate enda otsustada.»

Fraktsiooni juhi Indrek Saare sõnul läks tema palgatõusuraha annetustele lasterikaste perede toetuseks, kuid kinnitust ta sellele ei saatnud.

Riigikogu fraktsioonitu sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ei andnud selget vastust, mida ta palgatõusuna saadud rahaga teeb. «Mina kindlasti ei pea õigeks nõuda annetuse summa või selle saanud ühenduse avalikustamist. Ka eriolukorras peab see jääma iga inimese isiklikuks valikuks ja otsuseks. See on iga inimese valik.»

Minister: «Äkki soovite hoopis PIN-koode?»

Postimehe päringule vastas 11 ministrit 15st. Küsimust ignoreerisid neli EKRE ministrit: Martin Helme, Mart Helme, Arvo Aller ja Raul Siem (ametis alates 21. aprillist).

Tõestada saab, et palgatõusuna saadud raha on annetanud neli ministrit. Kuvatõmmise saatnud keskkonnaminister Rene Kokk annetas Juuru SOS Lastekülale.

Eesti Punane Rist kinnitas, et annetajate seas on välisminister Urmas Reinsalu.

Eesti Punane Rist kinnitas peaminister Jüri Ratase annetust. «Eesti arstid, õed, hooldajad on koroonaviirusega võideldes teinud imetlusväärset tööd ning ma tänan ja tunnustan neid selle eest südamest,» lausus Ratas.

TÜK Lastefondi kinnitusel on püsiannetajast sotsiaalminister Tanel Kiik toetanud neid ka sel kuul. Kuid minister ise ei andnud selget vastust just palgatõusu kohta, vaid pahandas, et ajakirjanikud nõuavad selle kohta mustvalget vastust.

Rahvastikuminister Riina Solman toetas palgalisaga poistekoori Kalev. «See on sümboolne otsus, koorilaul midagi sellist, mis on Eesti rahvale oluline ja tulemuslik. Toetan sellega laulu saatel noorte meeste kasvamist. Loodetavasti kasvavad neist kunagi head ja tublid pereisad.»

Kultuuriminister Tõnis Lukas annetas 419 eurot Eesti Kultuurkapitalile. «Kultuurkapitali laekumised on seoses kriisiga tugevast languses ja seal on abi vaja,» selgitas Lukas.

Kaitseminister Jüri Luik annetas palgalisa Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule. «Minu jaoks on tegu olulise organisatsiooniga, mis koondab ja toetab veterane, kes on saanud vigastada, kaitstes oma elu ja tervise hinnaga Eesti julgeolekut kodust kaugel,» selgitas Luik.

Neli ministrit jätsid konkreetselt vastamata, mida nad lisandunud palgarahaga teevad. «Kinnitan, et olen oma kohustused riigi, panga ja teenusepakkujate ees täitnud. Samuti olen abivajajaid toetanud annetustega varem ja kindlasti jätkan seda edaspidi,» sõnas justiitsminister Raivo Aeg.

«Heategevuskampaaniates olen osalenud kogu elu. Ja seda kogu aeg, mitte kampaania korras konkreetse palgatõusu puhul,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps toetab juba aastaid kahte perekonda ja vanalinna hariduskolleegiumi lapsi.

«Aga äkki soovite hoopis PIN-koode?» küsis vastu majandus- ja taristuminister Taavi Aas. «Olen püsiannetaja kolmele MTÜ-le, mis minu arvates aitavad Eesti elu paremaks muuta.»

Koalitsiooni külmutatud algatus

Palgatõusu eel, 25. märtsil algatasid koalitsioonierakonnad kõrgemate riigiteenijate ametipalkade vähendamist võimaldava eelnõu, mis pole eriolukorra lõpuks kuskile jõudnud, isegi mitte põhiseaduskomisjoni lauale.

Ka on märgiline, et kriisiaja kiirete otsuste taustal esitas valitsus arvamuse eelnõu kohta riigikogule kuu aega pärast selle küsimist, 30. aprillil, teatades otsusest mitte kujundada seisukohta kõrgemate riigiteenijate ametipalka vähendava eelnõu suhtes.

Teisisõnu tähendab see, et valitsus ei jõudnud üksmeelele. Peaminister Jüri Ratas viitas riigikohtu lahendile, kus on öeldud, et riigikogu ei saa oma palka muuta. Lisaks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade teema tema sõnul keerulisem asi.

«See on seotud eelarvepoliitikaga ja meie järgmise majandusprognoosiga, mille koostab rahandusministeerium. Valitsus hakkab seda arutama septembris ja vaadatakse ka üle personalikulud, mille hulka kuuluvad ka palgad ja kinnisvarainvesteeringud,» selgitas Ratas.

Põhiseaduskomisjoni juhi Paul Puustusmaa (EKRE) sõnul eelnõu menetlemata ei jää ning see võetakse komisjonis arutusele sel teisipäeval, kui eriolukord läbi. Kõrgemate riigiteenijate ametipalgad sõltuvad majanduse käekäigust, mis tähendab Puustusmaa sõnul, et kehva majandusaasta järel on oodata langust ka kõrgemate riigiteenijate palkades.

Miks koalitsioon üldse sellise algatusega välja tuli? «Väga lihtne on otsida ja leida põhjuseid, miks ei saa palgatõusu peatada. Meie otsisime võimalusi, et saaks seda teha,» põhjendas Ladõnskaja-Kubits.