Jaan Männik: kriis muudab pikka plaani

Jaan Männik. Foto: Tairo Lutter

Peale n-ö tulekahju kustutamise koroonakriisis kannatanud ettevõtete jaoks peab praegu ka vaatama, milliseid pikaajalisema mõjuga otsuseid teha lennunduses, raudteel ja põllumajanduses, kirjutab endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

Seoses Covid-19 pandeemiaga oleme palju arutanud, kuidas toetada ettevõtteid ning pidurdada majanduslangust ja tööpuudust. Fookus on paljudes riikides ja ka Eestis olnud akuutsetesse raskustesse sattunud inimestel ja ettevõtetel. Võime siiski ka vaadata, mida teha lähitulevikus, et arendada ettevõtlust ja taristuprojekte, kus mõju on pikaajalisem, näiteks lennunduses, raudteel ja põllumajanduses.

Lennundusettevõtted on Eesti rahvale palju maksma läinud ja kui tulevikku vaadata, on valitsusel kavatsus eraldada Nordicale 30 miljonit eurot. Lennundus on üks valdkondi, mis on kriisis enim kannatanud. Mitmed rahvusvahelised analüütikud on ennustanud, et võtab kolm kuni viis aastat aega, enne kui lennundus taas kriisieelsele tasemele jõuab. Teine ennustus ja võimalus on, et see ei taastugi endisel tasemel. Ennustatakse ka, et lennundus on aastaid kahjumis, enne kui tulevad paremad ajad.

Eesti ujub vastuvoolu kahes mõttes. Esiteks on Euroopas mitu riiki, mis on loobunud osalusest riiklikes lennundusettevõtetes, vähemalt osaliselt, ja enamusosalus on erakapitali käes. Näiteks SASis on Rootsi riigi osalus 14,8 protsenti. Peapõhjus, miks riigid on omanikurollist loobunud, on arvamus, et riik peaks tegelema vaid sellise äriga, mis on riigile hädavajalik. Aastakümnete kogemus on, et riik on kehv ärimees ja omanik. Teiseks puudub Eestis lennunduskompetents.