Mihkel Kunnus: hanerasv ja kunsti hind (3)
19. mai 2020, 00:02
/nginx/o/2020/05/19/13107922t1h0754.jpg)
Paari päeva eest võis lugeda uudist, et eesti kunstnike tööd müüdi rekordhindadega. Mulle on sellised uudised pigem positiivsed, kuigi tean küllaga neid, keda see ärritab, kuna nad näevad seal märke ebaõiglusest ja varalisest kihistumisest.
Tõsi, ega see liiga normaalne ole, kui osa võib sisekujundusele kulutada suuremaid summasid kui need, mille eest teised end aastakümneteks pangaorjusesse müüvad.
No võiks ka kohe oletamisi täpsustada, et vaevalt on tegu esteetilise naudingu suurusjärkude võrra erineva kättesaadavusega ja et küllap need kunstiostjad teevad enda arvates investeeringuid, püüavad arukalt paigutada kapitali ajal, mil börsid hullavad kaootilistes tõmblustes.
PÄEVA KOMM
Muusikud on suurepärane näide sellest, kuidas raha saab ringlemas hoida ka sõna otseses mõttes lihtsalt õhku võngutades!
Mulle meeldiks palju rohkem, kui igasugune demonstratiivne tarbimine ja staatuse signaliseerimine toimuks rohkem sümboolsel väljal. Et rikkurid ei püüaks üksteist üle trumbata tehissaarte ja kõrbesse rajatud uisuväljadega, vaid konverteeriks varalisi ülekuhjumisi just nimelt millessegi sellisesse, mille, ütleme kujundlikult, ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Seepärast on mul tuline kahju näiteks muusikute sissetulekuta jäämisest selle kriisi ajal. Muusikud on suurepärane näide sellest, kuidas raha saab ringlemas hoida ka sõna otseses mõttes lihtsalt õhku võngutades! Miski ei aja mind rohkem iiveldama kui nõukogulik mentaliteet, mis karmil pilgul kultuuriinimesi tootvale tööle kupatab. Seda hulluseni üles piitsutatud industriaalajastul, mil koduplaneet on tootmisega niigi kooma veerele viidud.
Kunst on väga mõistlik investeering, kui püsib kujutlus, et tsivilisatsioon naaseb peagi samale rajale, kus ta on olnud viimased paarsada aastat kohe eriti intensiivselt. Üha rohkem ressursse «toodetakse» majanduskasvuks ja nii edasi. Nõnda igavikuliseks unistatud tulevikuhorisondil on kunsti investeerimine täiesti mõistlik.
Isegi Rail Baltic praegu planeeritaval kujul võib nii jäärapäise soovmõtlemise üldtaustal kuidagi mõistliku investeeringuna tunduda, sest keskkonnaküsimuses on vaid käputäis inimesi ja poliitikuid, kes praegu ei ole reipas hanerasvafaasis.