Kaitseministeeriumi plaanitav seadusemuudatus annab sõjaväepolitseile tulevikus õigused pakkuda ihukaitseteenust.
Sõjaväepolitsei tahab ihukaitse õigust
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
10. jaanuar 2012, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi valitsusele täna kooskõlatusringile saadetud kaitseministeeriumi eelnõu annab sõjaväepolitseile õiguse turvata välisriikide kaitseministreid, armeejuhte ja NATO juhtkonda kuuluvaid isikuid. Lisaks annab eelnõu õiguse pakkuda ihukaitseteenust Eesti kaitseministrile või kaitseväe juhatajale.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul ei tähenda see kaitseminister Mart Laarile või armeejuht Riho Terrasele siiski alaliste ihukaitsjate tekkimist. Tegemist oleks siiski turvamisega n-ö erakorraliste juhtumite ajal. «Kui näiteks mingil põhjusel on suurenenud üldine ohuhinnang,» ütles Kuimet.
Eelkõige puudutab antud seadusemuudatus Kuimeti sõnul siiski Eestit keskmiselt kord kuus külastavate kaitsevaldkonna väliskülaliste turvamist, kellele on pea alati vajalik kaitse tagada.
Kuimeti sõnul on sõjaväepolitseile ihukaitseõiguse andmine abiks riigi ressursside paremal kasutamisel, sest praegu peab kõrgete välissõjaväelaste puhul seda tööd tegema niigi suure koormusega politsei isikukaitsebüroo.
Hetkel pakub sõjaväepolitsei ihukaitseteenust vaid Eesti ajutisele asjurile Afganistanis, kelle lähikaitsemeeskond koosneb relvastatud sõjaväepolitseinikust.