Hololei peab Eesti vastseid lennukeelde pentsikuks

Viimase kahe aasta vältel on lennujaamad olnud kohati üsna inimtühjad. Nüüd on aga reisijad naasmas ja teatud olukordades litsutakse inimesed üksteisele väga ligi. Fotol üksik reisija mullu Brüsseli lennuväljal. Foto: Francisco Seco/AP/Scanpix

On natuke pentsik, et Eesti otsustab hakata lennukeelde kehtestama siis, kui kõik juba piire avavad, leiab Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Mida te arvate üleöö kehtestatud lennukeeldudest, nagu Eesti pühapäeval otsustas? (Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa korraldusega on keelatud lennata suure haigestumisriskiga riikideks loetud Ühendkuningriiki, Rootsi, Belgiasse, Taani, Türgisse, Valgevenesse ja Venemaale – toim.)

Eesti kava keelata lendamine teatud riikidesse on loomulikult Eesti otsus, aga võib-olla natuke ootamatu antud kontekstis, sest ükski teine ELi riik ei ole viimase kuu jooksul teavitanud komisjoni ühestki meetmest, mis sisaldaks uusi lennukeeldusid.

Jah, alguses, märtsikuus, rakendasid seda mitmed riigid. Täna (üleeile, kui intervjuu toimus – toim) kehtivad sellised piirangud umbes kümnes ELi riigis. Aga viimase kuu jooksul on olnud tavapärane, et üks ja teine riik võtab neid keelde maha, mitte ei lisa. Siin on olukord, kus Eesti millegipärast üritab minna hoopis teises suunas. Ja see on seda arusaamatum, et Eesti ei olnud varem ühtegi lennukeeldu kehtestanud. Tõesti ei saa aru, miks seda nüüd vaja oli.

Loomulikult tuleb ka Euroopa Komisjoni sellest teavitada. Tänaseks ei ole seda teavitust tulnud, aga olen kindel, et Eesti kui õigusriik käitub vastavalt sellele, kuidas ELi reeglid ette näevad. (Teavitus saabus eile kell 16.26 Eesti aja järgi – toim.)

Riigid, sealhulgas praeguseni ka Eesti, eelistavad üldiselt rakendada piiranguid reisijatele, samuti karantiininõudeid, mida loodetavasti lähemate nädalate jooksul leevendatakse või mis koguni kaotatakse, et saaks uuesti ELi sisepiirid täies mahus avada ja inimeste vaba liikumist võimaldada.