Järvamaale võib jääda kaks gümnaasiumit

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Oraste.
Tiina Oraste. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Järvamaa koolivõrguarutelul selgus, et tulevikus võib maakonda jääda vaid kaks gümnaasiumit, mis asetsevad maakonna nö südames: Paides ja Türil.

Järvamaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Inge Mihkelsaare sõnul on praegu selge, et tulevikus jätkavad Järvamaal gümnaasiumid Paides ja Türil, kuid Ida-Järvamaal asuvate koolide saatus on lahtine.

Nimelt on Mihkelsaare väitel haridusministeeriumi hinnang, et Aravete, Koeru ja Järva-Jaani gümnaasiumid ei saa jätkata. Küll aga pole veel selge, kas see tähendab kõigi kolme kooli sulgemist või on oodata nende ühinemist.

Järvamaa maavanema Tiina Oraste sõnul näeb haridusministeerium ette, et sulgemise korral liiguks sealsed õpilased kas Paidesse või mõnda Lääne-Virumaa gümnaasiumi. Suurematest Lääne-Virumaa linnadest jäävad lähedusse Tapa, Tamsalu ja ka Rakvere.

Ka Mihkelsaar rõhutas, et enne koolide sulgemise otsust tuleb vaadelda, kus ja kuidas saaks gümnaasiumiharidust soovivad noored õppimist jätkata ehk analüüsida tuleb inimeste liikumist.

Samuti tõstatus tema sõnul omavalitsusjuhtide küsimus, kas koolide sulgemine tähendab kogukonna elu arengu piiramist.

«Haridusministeeriumi asekantsler ühelt poolt seda ei aktsepteerinud, et pigem on see vastupidi: kui on rahvast, siis on kool põhjendatud,» selgitas Mihkelsaar. «Kui lähtume seadusest, siis sellistes tingimustes pole võimalik tagada, et haridus oleks üle Eesti ühetaoline ja ühe kvaliteediga.»

Järvamaa Omavalitsuste Liidu haridus- ja noorsookomisjoni esimees Kalju Kertsmik ütles Postimehele, et ta mõistab omavalitsusjuhtide muret, sest teatud ohud võivad koolide sulgemises olla.

«See eeldab läbirääkimisi ja probleemide kaardistamist: mis saab transpordist, õpetajatest ja kus hakkavad noored elama,» selgitas Kertsmik. «Kui hakkame õpilasi näiteks Paide transportima, siis peab olema õpilaskodu ja mitte koos kutsekooliga, sest kontingent teine.»

Ka Mihkelsaar toonitas, et enne otsuste langetamist on oluline teada, et mis saab edasi ehk lahendada tuleb just transpordi või õpilaskodu küsimus.

Samuti tuleb jõuda otsusele, kas koolid peaks muutuma riigigümnaasiumiteks.

«Haridusministeerium esitas küsimuse, et kas süsteem, kus ühed noored on riiklikul õpetamisel ja teised kohaliku omavalitsusel, ei vajaks ühtlustamist,» selgitas ta. «Küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid.»

Nüüd kavatseb JOLi haridus- ja noorsookomisjon 1. veebruaril kokku tulla, et haridusministeeriumi tõstatatud küsimustega tegelema hakata ja märtsiks vastus esitada.

Mihkelsaar toonitas aga, et nende jaoks tuli üllatusena, et haridusministeerium nimetas 4. jaanuaril toimunud kokkusaamist koolivõrguaruteluks, sest nende teada oli tegemist lihtsalt arvamuste  vahetamisega.

«Paar päeva hiljem toimunud pressikonverentsil öeldi aga, et see oligi see arutelu,» sõnas Mihkelsaar. «Eeldasime, et õige arutelu on tulevikus ja saame pikemalt planeerida ning korralikumad seisukohad luua.»

Mihkelsaar lisas, et kuigi nende arutelul tutvustati ka kaks päeva hiljem ametlikul pressikonverentsil esitletut, siis materjale neile näiteks ei antud.

«Kuid asekantsler oli meiega piisavalt aus ja avameelne,» nentis ta.

Kertsmiku lisas, et tema arvates on haridusministeerium õigel teel, sest nad ei teinud otsust jõuga, vaid üritavad omavalitsustega suhelda.

«Mina ei pea seda otsust argpükslikuks, koostööd peabki tegema,» sõnas Kertsmik.

11. jaanuaril ehk homme toimub koolivõrguarutelu Jõgevamaal.

Tagasi üles