Nädala mõte: kas ääremaal peab elu säilima?
21. mai 2020, 01:00
Statistikaameti palgarakendus, mis muutis eri ametite mediaanpalgad avalikuks, on väga põnev lugemine. Tasub kindlasti uurida, kui palju teie ametikaaslased mujal teenivad.
Ühest küljest võimaldab rakendus ettevõtjal hinnata enda makstavat palgataset samas valdkonnas tegutsejatega, teisalt saavad töötajad võrrelda oma palka. Praegu, kus tööotsijate arv suurte sammudega kasvamas, on hea hinnata, kas tasub jätkata senisel rajal või hoopis uus amet otsida. Või koguni elukohta vahetada?
Rakendust avamatagi võib arvata, et mida enam ääremaa poole, seda väiksemad palgad. Nii on. Aga põllumajanduses torkab silma seegi, mida meie suurte põllumajandusettevõtete juhid aastaid korrutanud – vaid võimalikult suurelt ja mehhaniseeritult tootes on võimalik ellu jääda. Ka palgatabelid näitavad, et piirkondades, kus on valdavalt suured põllud ja neil müttavad tehnika viimase sõna järgi ehitatud masinad, millega üks hea spetsialist suudab ära teha töö, milleks varem kulus mitme mehe jõud, seal on palgad suuremad. Sellised, mis suudavad ka noored maal hoida.
Aga mis saab piirkondadest, kus kehvemad palgad? Millega inimesi sinna ja seal kohal püsima meelitada? Alati on kirglikke loodusinimesi, kelle jaoks peamine on enda ümber rahu ja rohelust näha, aga paljudele on siiski väga oluline seegi, et peret saaks hellitada raha eest ostetavate väärtustega.
Säravat ettevõtjavaimu, mis maal edukalt läbi lüüa aitab, paraku kõigile ei jagu. Enamik meist on ja jääb palgatöötajaks ning liigutakse sinna, kus suurem tasu. Nii ootavadki ääremaale jäänud ettevõtjad, et riik hakkaks tegutsema selle nimel, et nemadki suudaksid püsida konkurentsis ja töötajatele väärilist palka maksta. Kas elu säilimine ääremaal väärib erandite ja soodustuste tegemist?