Ametnikud tahavad võtta ELi haiglad ja maskid arvele ühenduse elutähtsa taristuna
/nginx/o/2020/05/21/13112681t1h7261.jpg)
Kõrged euroametnikud kutsuvad üles kaasama Euroopa Liidu (EL) riikide üksteisest sõltumatult tegutsevaid tervishoiusüsteeme nn kriitilise taristu nimekirja, kuna koroonaviiruse pandeemia tõi välja selle, kuivõrd on tarvis koostööd ühenduse eri maade vahel.
Dokumendis, millele on alla kirjutanud endised Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa välisteenistuse (EEAS) kõrged ametnikud ning endised luurejuhid, leitakse, et Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programm (EPCIP) võiks mängida olulist rolli rahvatervise hädaolukordade valmiduse tagamisel Euroopa Liidus.
Esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programm on praegu mõeldud eelkõige kaitsmaks riiklikku ja Euroopa energia- ning transporditaristut, kuigi teoreetiliselt võiks see hõlmata ka tervishoiuinfrastruktuuri.
Kriitilise tähtsusega taristuks loetakse praegu muuhulgas näiteks torujuhtmeid, elektrijaamu, aktsiaturge ja raudteed, mille hävitamine või tõsiselt kahjustamine võib tähendada märkimisväärset ohtu inimeludele või varale.
«EL peab ootama ootamatut,» leiavad ettepaneku teinud euroametnikud.
Üleskutse teinud rühm leiab samas, et haiglad, laboratooriumid või meditsiinitarvikute hädaolukorra varud sobivad samuti hästi sellesse loetellu, eriti arvestades, et koroonaviiruse pandeemia on näidanud, et mõned ELi riigid on olnud sunnitud toetuma teistele maadele, hankimaks kaitsevarustust, teste ja muid nakkuse kontrollimise vahendeid.
«Pandeemia peaks olema äratuskell selle osas, et EL pole silmitsi mitte vaid ühiste riskidega, mis vajavad ühiseid vastuseid, vaid aitama ka möönda juba eksisteerivat vastastikust sõltuvust [tervishoiusüsteemis],» lausus üks dokumendile alla kirjutanutest, Alexandru Georgesc, kes on Bukarestis tegutseva Riikliku Informaatika Uurimis- ja Arendusinstituudi ekspert.
«Dokumendi eesmärk on tõsta esile koostöö, koordineerimise, kommunikatsiooni ja parimate praktikate jagamise mehhanismide olemasolu, mida juba saaks rakendada tervishoius,» lisas ta EUobserveriga vesteldes.
Tema sõnul tuleks ühisest reageerimisest rääkides pidada silmas lisaks võimalikule terrorismile või küberrünnakutele ka tõsiseid ootamatuid tahtmatult alguse saavaid häireid ühiskonnas nagu pandeemiad.
Euroametnike ettepaneku kohaselt peaks Euroopa Komisjon aitama liikmesriikidel tuvastada, mis on kriitilise tähtsusega osad tervishoiutaristus.
«EL ei peaks valmistuma mitte järgmiseks koroonaviiruseks või järgmiseks pandeemiaks, vaid järgmiseks tervishoiukriisiks, seda ka seoses teiste kriisidega nagu toidu-, vee-, energiakriis,» on kirjas ettepanekudokumendis. «EL peab ootama ootamatut.»
Detsembris otsustasid ELi liikmesriigid, et kriitilise tähtsusega taristu kaitsmine on ELi prioriteet ning kutsusid Euroopa Komisjoni üles värskendama 2008. aastal kehtestatud reegleid selle osas.