Kaspar Oja: kriisist edukalt üle saamise valem

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Foto: Mihkel Maripuu

Majanduskriisi lahendamisel on kõige olulisem taastada ärikeskkond, mis võimaldab majandusel areneda. Selleks tuleb naasta endise majandusvabaduse juurde ja arendada institutsioone, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Majanduskriisi lahenduse seostamine peamiselt küsimusega, mitu miljardit valitsus laenab, on olukorra liigne lihtsustus. Eelarvestiimulist on abi vaid lühikest aega.

Maailmas on üsna laialt aktsepteeritud põhimõte, et valitsused saavad kulutuste abil majanduskriisi pehmendada ja majanduse taas kasvule aidata. Mitmed majandusteadlased on kartnud kriisidele järgnevat pikaajalist kehva tasakaaluseisundit, kus tööpuudus on suur ja elatustase alla potentsiaali. Selliseid teooriaid tuntakse ka pikaajalise surutise teooriatena. Kriisi tagajärjel vähendavad ettevõtted investeeringuid ja majapidamised on ettevaatlikud ega tarbi. Kui keegi pole valmis toodangut ära ostma, siis ei saavuta majandus oma potentsiaali ja elame kehvemalt, kui võiksime. Sellises olukorras võib valitsuse julgem kulutamine ajutiselt aidata.

Òscar Jordà, Sanjay Singh ja Alan Taylor avaldasid hiljuti uurimistöö, kus analüüsisid pandeemiate ja sõdade pikaajalist mõju makromajandusele alates 14. sajandist. Pandeemiad vähendavad majanduse dünaamilisust, sest suurendavad inimeste ettevaatlikkust ja pärsivad investeerimist. Kui sõjad toovad kaasa tootmisvahendite hävimise ja suurendavad vajadust investeeringute järele, siis pandeemiate tagajärjel väheneb eeskätt rahvastik, kuid tootmisvõimsus jääb alles. Väiksem töötajate arv tähendab aga väiksemat vajadust uute investeeringute järele. Kuigi rahvastik ei pruugi viiruse tõttu palju väheneda, võib viirusehirm jätta tööturult kõrvale suure hulga inimesi, kes kuuluvad riskigruppi. Selle analüüsi põhjal võib koroonajärgne majandus olla selline, mille puhul on varem peetud vajalikuks eelarvepoliitilist tuge.