Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/21/13113167t1h24b5.jpg)
Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul näitas koroonakriis, et nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tõhustamiseks on oluline terviseameti võimestamine täiendavate ressurssidega. «Eestil on tarvis olla valmis nii võimaliku uue puhangu olukorraks sügisel kui ka pikemas vaates, sest nakkuste seire, ennetus ja leviku riiklik piiramine ei saa olla projektipõhine,» ütles Jürilo.
Nende esialgse hinnangu järgi on püsivat lisarahastust vaja pisut üle kolme miljoni euro aastas, sh tarvidus täita kuni 26 täiendavat ametikohta. «Olukorras, kus terviseametil on tarvis rahvatervise kaitse korraldamiseks käivitada kriisistaap laiendatud koosseisus, on tarvis lisaks veel ajutisi kulutusi teha. Kohe tänavu on tarvis juurde saada kahe miljoni euro jagu raha, sest alarahastatu ja alavõimestatuna ei saa võimalikele uutele haigestumise tõusulainetele vastu minna,» selgitas Jürilo.
Uusi inimesi on vaja palgata nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonda, kuhu oodatakse tugevaid eksperte, et parandada epidemioloogilise hinnangu ja nakkushaiguste valdkonna võimekust.
«Lisaks vajab rahastamist terviseameti võrgustikukoostöö tippspetsialistidega. Terviseameti kaasatud arstid, teadlased ja eksperdid on seda seni teinud missioonitundest,» lausus Jürilo, lisades, et nende abi on väga vajalik ka edaspidi ning õige oleks nende suurt ja väärtuslikku panust õiglaselt tasustada.
Ameti peadirektori sõnul on terviseameti edasises töös väga tähtsal kohal andmete haldus ja analüütilise ressursi suurendamine. Veel on ametile oluline jätkata infosüsteemide arendusega ning anda piirkondliku nakkushaiguste leviku ohjeldamiseks võimekust juurde terviseameti regionaalosakondadele. «Praegusele koosseisule on vajalik juurde luua vähemalt kaksteist ametikohta, et tagada efektiivne puhangutele reageerimine, sh kiire infoliikumine, isoleerimise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõustamine jm tegevused,» märkis Jürilo.
«Vajadusel täiendava abijõuna meie meeskonnaga liituv reserv koolitatud inimestest võiks olla kuni paarikümne inimese suurune,» lisas Jürilo. Veel 12 inimest oleks vaja infektsioonikontrolliks.Samuti vajab jõudu juurde nakkushaiguste labor.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ministeerium on juba alustanud arutelusid, kuidas asutustevahelist infovahetust ning järelevalvet tõhustada. «Analüüsime kõigi allausutuste tööd ja toimimist nii Covid-19 kriisi ajal kui laiemalt. Seejärel saame astuda konkreetseid samme tegevuste tõhustamiseks ja uute võimekuste loomiseks,» ütles Kiik.