Koroonauuringu kolmas nädal annab hinnangu vabamaks muutunud oludele
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
26. mai 2020, 00:00
/nginx/o/2020/05/25/13118705t1h26d4.jpg)
Tartu ülikooli teadlaste koroonaviiruseuuringu kahe esimese nädala tulemuste kokkuvõte oli, et meie ühiskonnas laialdast koroonanakkust ei esine ning levimus on püsinud stabiilne. Nüüd on käsil kolmas kogumine ning selle tulemused saavad selgeks juuni alguses.
Järgmine nädalapikkune kogumisaktsioon on sihitud nimme praegusesse aega, kuna veidi enam kui nädal tagasi kuulutati Eestis eriolukord lõppenuks. Eesmärk on anda teadlastele ja riigijuhtidele selge signaal, kas ühiskond on vabamaks muutunud oludes teinud midagi valesti või mitte. Kui koroonaviiruse levimus näib pöörduvat tõusuteele, tekib alus, et reageerida näiteks käitumis- ja suhtlemisreeglite taas karmistamisega.
3000 uut uuritavat
Läinud reedel alanud ja eeloleva reedeni kestvasse uuringusse kutsutakse osalema 3100 täisealist eestimaalast. Uuringufirma Emor töötajad saadavad rahvastikuregistri andmetele tuginedes juhuvalimisse sattunud inimestele kas elektronposti või SMSi teel kutse.
/nginx/o/2020/05/25/13118706t1h6d5e.jpg)
Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda sõnul asutakse kontakti otsima palju enamate inimestega, kuna kõik ei pruugi olla kättesaadavad registrisse jäänud vananenud andmete tõttu või mõnel teisel põhjusel. Ka on igal inimesel õigus uuringust loobuda. Ja mitte kõik, kes vastavad veebi- või telefoniküsitlusele, ei leia kokkulepitud ajal võimalust proovi andma minna.
Et terviseamet jagab niigi iga päev üksikasjalikku teavet koroonaviiruse testimise ja nakatumise kohta, on loogiline küsida, mida seireuuringu lisaks näitab. Kalda sõnul peitub peamine boonus võimaluses üles leida neid, kes ise ei kahtlusta, et nad on viirusekandjad. Jutt käib inimestest, kel puuduvad sümptomid ning kes ei tea, et oleks kuskil mõne viirusekandjaga kokku puutunud. Need inimesed ei figureeri ametlikus statistikas.
Seireuuringuga saab üles leida ohtlikke juhtumeid, sest uuringu valim on kokku pandud nii, et selles oleks esindatud kõik riigi piirkonnad ja vanuserühmad. Muu hulgas on plussiks see, et seireandmed saavad ilmsiks kiiremini kui terviseameti statistika, kuna haigestumine ja arsti juurde sattumine ning testimine võtavad paratamatult aega.
Ruth Kalda sõnul peitub peamine boonus võimaluses üles leida neid, kes ise ei kahtlusta, et nad on viirusekandjad.
«Natuke varem teadasaamine annab tervisesüsteemile omakorda palju suurema valmisoleku juhul, kui midagi halba on juhtumas,» täpsustas Kalda. «Ka viirusekandjate kontaktsetega saab siis ühendust võtta kiiremini, nad isoleerida ning nii võib-olla mõne suurema puhang ära hoida.»
Kas põdenu on nakkav?
Kuidas kommenteerida seda, et kahel esimesel nädalal 12 positiivse testi saanute hulgas on kuus neid, kes on haiguse läbi põdenud? Kas see tähendab, et pärast haigust ja terveks tunnistamist võib inimene olla nakkav? Kalda vastus on, et tõenäoliselt mitte. «Need positiivsed vastused näitavad, et test on tundlik, see leiab viiruse RNA-osakesed organismist üles ka siis, kui neid on sinna jäänud väga vähe,» selgitas ta. «Ja mis nakatamisse puutub, siis kui haigestumise algusest on möödas vähemalt 14 päeva ja kui haiguse viimastest tunnustest on omakorda möödas 48 tundi, on inimene terve ja nakkusohtlik enam ei ole. Kuigi jah, ta test võib veel olla positiivne.»
Neljanda uuringuetapi soovivad teadlased sihtida jaanipäevaeelsesse nädalasse. Kokku on seire kaheksa nädalat, juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti kuni 20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järkjärgulise lõpetamise strateegiaks. Uuringut rahastab Eesti valitsus.