Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/21/6362579t1h2d39.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13121600t1ha6e6.jpg)
Lahmivatest otsustest ja poliitilisest kemplemisest kirjutab filmimees Mark Soosaar Manijast.
Pärast kuue saarvalla (Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Ruhnu, Kihnu, Vormsi) lukkulöömist helistas mu kauaaegne kaasteeline Toompealt ja küsis, mida teha Manijaga? See oli Jüri Ratas, kes tahtis teada saarerahva arvamust.
Oli laupäeva hilisõhtu, infot olukorra kohta üsna vähe. Kas paluda saarevanemat rahvas kokku kutsuda? Peaministril oli kiire, kriisikomisjon istus parajasti Stenbocki majas. Soovitasin küsida meedikutelt, näiteks meie perearstilt Madis Veskimäelt. Temal ju kolmekümne Manija inimese tervisepildid arvutis ning üks Eesti kõige paremini varustatud terevisekeskuseid Tõstamaal käe-jala juures.