Juhtkiri: raha paneb Ratta käima

Suuremaid või väiksemaid probleeme on rahastamisega olnud peaaegu kõigil erakondadel. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

• ERJK likvideerimise arutelu on sattunud halvale ajale
• Keskerakond kannab jätkuvalt kahtlase rahastamise taaka
• Erakonnad peavad omavahelises konkurentsis järgima ausaid reegeleid

Põhiline eesmärk on, et poliitilisi valikuid ei suunaks anonüümne raha. Seadusi ei peaks saama osta, või kui midagi sellist toimub, peab sellest jääma selge ja avalik jälg. Loomulikult on tähtis, et erakonnad järgiksid omavahelises konkurentsis ausaid reegleid.

Kui praegune peaminister Jüri Ratas sai Keskerakonna esimeheks, siis üks lootus oli, et see erakond saab lahti oma vana esimehe aegsetest kommetest ja kahtlase rahastamise taagast. Päris nii ei ole asjad kahjuks läinud. Keskerakond kogus esimeses kvartalis annetusi rohkem kui 100 000 euro jagu, millest suurim summa pärines vähetuntud ettevõtjalt, kelle kolme aasta tulu ülevaade maksu- ja tolliameti info põhjal on pannud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kukalt kratsima. Tänasest lehest saate lähemalt lugeda, kes on Keskerakonnale järjekordse küsimusi tekitava suure annetuse teinud isik. Kummalisel kombel on ta hoopis EKRE liige.

JUHTmõte

Esitajad võiksid oma piinlikkust tekitava eelnõu lihtsalt tagasi võtta ja pöörduda selle juurde tahtmise korral tagasi rahulikumatel aegadel ning pärast avalikku arutelu.

Hea on see, et kahtlus tuli välja ning erakondade rahastamise järelevalve komisjon palus prokuratuuril asja uurida. Jüri Ratast võib kiita eilse reaktsiooni eest. Nimelt ütles ta, et kui asjaolud on kahtlased, siis tuleb annetus tagasi maksta. Vaatame-jälgime.

Seda, et erakondade rahastamise puhtus ja läbipaistvus on oluline, ei avastatud ei maailmas ega Eestis eile või eelmisel nädalal. Ka järelevalve detailide üle arutlemisega on tegeletud Eestis juba aastakümneid. Võimalik, et praeguses süsteemis oleks tõesti tarvis teha muudatusi, millele on osutanud ka õiguskantsler.

Teiselt poolt on praegune erakondade rahastamise järelevalve süsteem üldjoontes toimiv, ja mis kõige olulisem, meil on praegu tervisekriis ning ees ootavad tõsised pakilised ülesanded majanduses, rahanduses ja Eesti elus üldisemalt. Raske oleks valida tobedamat ja ebasobivamat aega süsteemi detailide üle vaidlemiseks. Esitajad võiksid oma piinlikkust tekitava eelnõu lihtsalt tagasi võtta ja pöörduda selle juurde tahtmise korral tagasi rahulikumatel aegadel ning pärast avalikku arutelu.

Praegu kehtiva süsteemi alused laoti kümnendi alguses mõjutatuna muuhulgas sellest, et Silver Meikar kirjutas Postimehe arvamusloos (Silver Meikar «Erakondade rahastamisest. Ausalt», PM 22.05.2012), et on ka ise parteile musta raha viinud. Ähmased tehingud ei leidnud kohtus kinnitust, kuid rahva suuline pärimus muutus rikkamaks ämma kapi ja kilekotiraha võrra ning meeleavaldustel nõuti ausat poliitikat.

Keskerakonna rahastamistrikkide ajalugu on pikk ja värvikas. Mõjult suurima skandaali paljastas 2010. aastal Postimehes Tuuli Koch. Jutt oli sellest, kuidas Edgar Savisaar Venemaalt raha küsis. See näitas, et erakondade varjatud rahastamine ei pruugi piirduda üksnes kohalike ärimeeste huvidega, vaid võib tähendada meie poliitika vaenulike välisriikide mõju alla sattumist.

Suuremaid või väiksemaid probleeme on rahastamisega olnud peaaegu kõigil erakondadel. On selge, et kuni inimloomus jääb samaks, ei saa me ka korruptsioonist kunagi täielikult lahti, suudame seda vaid vähendada. Üldjoontes on asjad läinud Eestis erakondade rahastamise avalikustamisel paremaks ning ERJK-l on selles päris arvestatav roll. Välkmuutust pole süsteemis tarvis.